Kasu

Õpetaja Mai, ametnik Toomas ja ettevõtja Hannes alustasid laste tuleviku heaks raha kogumist kaks-kolm aastat tagasi. Nüüdseks on Mai summa sissemakstust väiksem, Toomas ja Hannes on aga igale säästetud kroonile teise lisaks teeninud.

VIIMASED KOMMENTAARID üks ema jutt käib tõesti  erinevatest asjadest,  üks on  elukindlustusega  kogumine ja teised  investeeringud. Lo... Finantsinspektsioon www.minuraha.ee Teised kommentaarid

Mai ei viitsinud ise väga palju mõelda ja usaldas pangatöötajat. SEB Eesti Ühispanga töötaja soovitas sõlmida lastekindlustuslepingu, millega nii raha korjatakse kui lapsi vanema surma ja laste invaliidsuse korral toetatakse, kirjutab Pärnu Postimees.

Täiskasvanuks saades 30 000 krooni

Mail on kaks last: 10-aastane poeg ja 16-aastane tütar. Selleks, et mõlemale lapsele nende 18-aastaseks saades vähemalt 30 000 krooni koguda, maksab ta iga kuu otsekorraldusega pangale 661 krooni.

Lepingu sõlmimise ajal 2004. aasta septembris jäi poja täiskasvanuks saamiseni 11 ja tütrel kuus aastat. Selleks, et koguda mõlemale 30 000 krooni, peab Mai poja eest maksma 29 858 ja tütre eest 31 320 krooni. Sellele lisab Ühispanga elukindlustusselts 3,5 protsenti garanteeritud intressi ja mingi lisakasumi.

Lisakasumit Mai püüdma läkski, sest lastekindlustuslepingut sõlmides lubas pangatöötaja, et neile makstud raha teenib kindlasti rohkem kui 3,5 protsenti. Teenustasudest kindlustusseltsi esindaja targu vaikis.

Mai ehmatus oli suur, kui pank talle hiljuti elektronpostiga kindlustuslepingute ülevaated saatis. Tütre eest makstud 12 180 kroonist (aasta alguse seisuga) oli kindlustusselts teenustasudena maha arvestanud 2382 krooni ehk 20 protsenti, poja 6333 kroonist 1888 ehk 30 protsenti.

Tütre kogumisreserv oli märtsi keskpaigaks 10 982 krooni, lepingut katkestades oleks Mai sellest kätte saanud 10 433 krooni. Poja kogumisreserv oli 4935, lepingut katkestades oleks sellest saanud 4689 krooni.

Kindlustusselts riisub koore

Mai asus asja uurima. SEB Ühispanga Elukindlustuse lepingute haldusosakonna juhataja Kirsti Viraku abiga sai ta enda kätte lepingute garantiiväärtuste tabelid, mis erinevad nendest tabelitest, mis talle lepingut sõlmides anti.

Lepingut sõlmides tutvustati Maile, milline on tema igakuine kindlustusmakse, lepingu tagasiostuväärtus kindlustusaasta lõpus ja maksevaba kindlustussumma aasta lõpus. Panga tabelites olid veel riski- ja haldustasud, garanteeritud intress ja reservi suurus aastate lõikes.

Mai nägi kohe, et esimesel aastal on haldustasu märgatavalt suurem. Järgnevatel aastatel see langes, moodustades kindlustusperioodi lõpuks tütre puhul 4161 ja poja puhul 4403 krooni. Selliseid tasusid võetakse 30 000 krooni haldamiseks!

Tütre garanteeritud intress lepingu lõppedes oleks 3357, pojal 5544 krooni. Protsentides oleks see 10,7 protsenti tütrel kuue aastaga ja 18,4 protsenti pojal 11 aastaga. Inflatsioon on nende aastate jooksul suurem.

Mai tundis huvi, miks panga teenustasud juurdekasvust rohkem kui poole moodustavad. Kui pank nii palju endale võtab, jääb raha lisakasumi maksmiseks vaid näpuotsaga.

Pangatöötajad püüavad lolle

Ühispanga Elukindlustuse lepingute haldusosakonna juhataja Kirsti Virak selgitas, et lastekindlustus pole tavaline rahakogumine, vaid kindlustusseltsi võetud risk. Selts täidab oma kohustuse ka siis, kui Mai pärast esimest makset sureb. Sellise kaitse eest arvestatakse riskitasu.

Mai vaatas garantiiväärtuste tabeleid ja leidis, et Virakul on õigus: tütre riskitasuks peab ta maksma 213 ja poja riskitasuks 444 krooni. Aga jutt ei käi ju mitte paarisaja krooni suurusest riskist, vaid 4000kroonistest haldustasudest.

Haldustasud koosnevad lepingu sõlmimistasust ja iga-aastastest haldustasudest. Sõlmimiskulu makstakse lepingu sõlminud nõustajale ja tema maksudeks-firmakuludeks, iga-aastaste haldustasudega hallatakse investeerimisportfelli ja käsitletakse nõudeid.

Mai vaatas garantiiväärtuste tabeleid ja avastas, et ta on maksnud temaga lepingu sõlminud kindlustusseltsi esindajale üle 2000 krooni. «Kindlasti võeti sellest midagi firma üldkuludeks ja midagi läks maksudeks, kuid lepingu sõlmijale jääv summa on ikkagi piisavalt suur, et minusuguseid lolle püüda,» on Mai nördinud.

Teenustasude kliendile tutvustamise nõude kehtestas finantsinspektsioon 2005. aasta 1. aprilli juhendiga «Elukindlustuslepingu teabe avaldamine kindlustusvõtjale». Mai lepingud on sõlmitud varem.

Kui Mai oleks tahtnud teenida, pidanuks ta raha kogumiseks kasutama tooteid, kus investeerimisrisk on enda kanda. Samuti pidanuks ta vältima lepingut, millega nii kogutakse kui kindlustatakse.

Ametniku raha kasvas börsil

Ametnik Toomas kogus lastele raha börsil. 2002. aasta suvel Hansapanga aktsiate ostmiseks kulutatud 10 000 krooni kasvas 2005. aasta kevadeks 44 000 krooniks. Nende eest ostis Toomas Hansapanga Ida-Euroopa aktsiafondi osakuid, mille väärtus on nüüdseks kasvanud ligi 100 000 kroonini.

Toomas teab, et aktsiad on risk. Eelmise aasta mais kaotas ta ligi 5000 krooni, kuid sügiseks oli arvestuslik kaotus tasa ja tõus jätkus. Ka selle aasta veebruaris pidi ta üle elama ärevaid hetki, ent aktsiate väärtus on taas kasvama hakanud.

Oma arvates on Toomas üsna konservatiivne investor. Kaks korda on tal vedanud, kolmas kord ei pruugi õnnestuda. Kuigi vajalikul hetkel sobivat rahasummat polnud, on ta mõelnud, mis oleks juhtunud, kui …

Oleks ta ostnud esmaemissioonist Tallinki aktsiaid, maksaksid tema aktsiad praegu ligikaudu niisama palju kui ostes. Läinud aasta suvel müües tabanuks teda korralik kaotus, selle aasta veebruari alguses väike võit.

Olümpic Groupi aktsia seevastu olnuks iga investori unelm. Täna maksab see üle kahe korra, tippaegadel isegi 2,5 korda rohkem kui esmaemissioonist ostes.

Kõigil ummisjalu Tallinna börsile söösta Toomas siiski ei soovita. «Pigem oodata langus ära ja kaaluda siis ostmist,» ütles ta. «Igaüks peab endale selgeks tegema oma riskitaluvuse, börsil võib nii võita kui kaotada.»

Peale edukuse eristab Maid ja Toomast raha kogumise viis. Mai paneb sadu kroone kõrvale kuu kaupa, Toomas riskib korraga makstava 10 000 või 44 000 krooniga.

Ettevõtja Hannes on kokku pannud mõlemad.

Ettevõtja kasutab maksuvabastust

Kui Hannese tütrel täitus seitse kuud, sõlmis ettevõtja Hansapangas investeerimisriskiga lastekindlustuse. See oli ligikaudu samal ajal kui Mai Ühispanka külastas, 2004. aasta mais.

Erinevalt Maist võttis Hannes investeerimisriski enda kanda. Tema surma korral makstakse kogutule vaid üks protsent lisaks. «Ärge laske end pangatöötajal ümber veenda, et kindlam on suurem protsent valida,» soovitas ettevõtja.

Investeerimisriskiga lastekindlustuse valis Hannes seepärast, et kogu summa on lapse 18-aastaseks saades tulumaksuvaba. «Tulumaksu maksmata võid vahepeal välja võtta sissemakstud raha, aga kui tulu puutud, pead tulumaksu maksma,» selgitas ta.

Toomas või tema lapsed peavad tulumaksu maksma, kui nad Hansapanga Ida-Euroopa aktsiafondi osakud maha müüvad. Väike nipp: 18-aastane ei pruugi veel mujalt tulu teenida ja tema maksuvaba osa saab ära kasutada.

Hannese raha paigutatakse samasugustesse aktsiafondidesse nagu Toomasel. Praegu on tema investeerimisportfellis kõige rohkem Hansapanga Ida-Euroopa ja Venemaa aktsiafondide osakuid, ent esindatud on ka Franklin Mutual Beacon Fund, Templeton Asian Growth Fund, JPMF Emerging Markets Equity ja JPMF Europe Strategic Value.

Hansapanga fondide osatähtsust tahab portfellihaldur vähendada, teiste fondide osa suurendada.

Hannes on lapse elukindlustuseks maksnud kahel korral 100 000 krooni ja maksab iga kuu 500. Ise sisse makstud 218 000 kroonile on lisandunud 219 000 krooni. Lapse tuleviku heaks kõrvale pandud iga kroon on teise lisaks tootnud.

Praegu on investeerimisriskiga lastekindlustuse minimaalne riskiprotsent kaks. Sisse tuleb maksta vähemalt 10 000 krooni korraga või iga kuu vähemalt 500. Lepingu sõlmimistasu on 750 krooni, seda võib maksta ka igakuiste maksete arvel.

Hannes on pangatasudeks maksnud üle 13 000 krooni ehk ligi 6 protsenti sissemakstud summast. Toomase Ida-Euroopa aktsiafondi sisenemistasu on 1,5 protsenti, väljumistasu 1 protsenti ja aastane haldustasu 2 protsenti. «Kui fondihaldur oskab mu raha kasvatada, pole mul kahju selliseid summasid maksta,» lausus Toomas.

Mai kirub pangatöötajaid ja ähvardab raha pigem sukasäärde koguda. Toomas loodab, et Ida-Euroopa majanduskasv aitab tema lapsi koolitada. Hannes kaalub hoolega iga sammu ja teab panka minnes, mida tahta.