Euroliit tõukab keskkonnasõbralikke odavaid väikeautosid leiutama
25.03.2007 18:22
Triin Oppi, toimetaja
130 riigist pärit 2500 teadlast maalisid veebruari algul avalikkuse ette jõudnud ÜRO kliimamuutuste aruandes apokalüptilise pildi kogu inimkonnale – kui lähikümnenditel ei vähene radikaalselt kasvuhoonegaaside õhku paiskamine, pole kaugel aeg, mil elu Maal muutub temperatuuri tõusmise tõttu võimatuks. Seejuures peetakse ÜRO kliimaaruandeid vaoshoituteks. |
| |
|
 |
Väikse ja keskkonnasäästliku linnaauto musternäidis on Smart
Foto: Raigo Pajula |
|
|
Kui kõik jätkub nagu seni ning kasvuhoonegaaside õhku paiskamine isegi suureneb hüppeliselt, sest kiiresti arenevad India ja Hiina põevad kroonilist energianälga, siis tõuseb merepind 2100. aastaks tagasihoidlike ennustuste kohaselt kuni 59 sentimeetri võrra.
See tähendaks, et 20 maailma suurlinna, teiste seas New York, Shanghai ja London, peavad rinda pistma ulatuslike üleujutustega. Kodu peavad seeläbi hülgama umbes 200 miljonit inimest. Austraalia jääks aga juba aastaks 2070 ilma oma tuiksoonest Sydneyst, sest ookean neelaks alla selle rannaalad, ülejäänu hävitaksid kontrollimatud metsapõlengud.
Suurt osa Austraaliat ähvardab kõrbestumine. Sellise musta stsenaariumi ärahoidmiseks ei möödu enam päevagi, mil ajakirjandus, poliitikud ja teadlased ei rõhutaks, kuidas inimesed peavad oma seniseid harjumusi muutma, et maailma hävingust päästa. Võitlus kliimamuutustega on popp.
Kuid ühtlasi tähendab võitlus kliimamuutustega peavalu. Seda Euroopas eelkõige autotööstusele, kelle südametunnistusel on viiendik õhku paisatavast süsihappegaasist. 1990. aastast on sõidukite õhusaastamine tõusnud 26 protsenti, sellest omakorda 12 protsenti läheb tavaliste sõiduautode arvele.
Kilomeetri kohta paiskavad autod Euroopas õhku 162 grammi süsihappegaasi, kuigi autotöösturid lubasid vabatahtlikult siduva kokkuleppeta Euroopa Komisjonile 2008. aastaks vähendada uute autode väljaheidete hulka 140 grammile.
Arvestades viimaseid kliimaaruandeid ja seniste mittesiduvate lepete nurjumist, soovib eurokomisjon tõsta karmima käe autotöösturite vastu – aastaks 2012 peaks uued autod kilomeetri kohta õhku paiskama 130 grammi süsihappegaasi. See nõue oleks juba siduv – kes ei järgi, peab trahvi maksma. Seejuures on 130 grammi juba kompromiss, sest näiteks Rootsi soovis seada piiriks 120 grammi.
Enim peaksid uue karmima nõude täitmisel pingutama Saksa autotöösturid, kes seni on üldiselt keskendunud luksuslikele ja võimsate mootoritega sõidukitele, mis müüvad hästi – Mercedesed, Audid, BMWd, Volkswagenid, Porsched. Aga ka Opel, Škoda, DaimerChrysler, Rover ja Bentley kuuluvad sakslastele.
Need autod müüvad hästi, sest sakslased on autohull rahvas. Saksamaa kiirteed on hästi välja ehitatud ning neil saab uljalt 200 kilomeetrit tunnis tuisata. Hinnas on ka igasugune lisavarustus, mis muudab sõiduki raskemaks ning nõuab võimsamat mootorit. See omakorda tähendab suuremat keskkonna saastamist, kui sõita bensiini või diisliga.
Saksa autod müüvad peale Euroopa hästi ka USAs. Ameeriklaste seas on eriti hinnatud suured maasturid ja pikapid, mis neelavad kütust. Nõnda ei olegi sakslased eriti pingutanud oma ärisuuna ja -eetika muutmisel, sest autod müüvad. Neil ei ole pakkuda erilist alternatiivi fossiilseid kütuseid neelavatele sõidukitele nagu näiteks on jaapanlastel osa Toyota mudeleid.
Tõsi, BMW on välja arendanud täiesti n-ö puhta mudeli – Hydrogen 7, mille piirkiirus on 230 kilomeetrit tunnis ning mis suudab sõita kuni 200 kilomeetrit ühe paagitäie kütusega. Ettevõtmise varjukülg peitub selles, et Saksamaal leidub vaid viis tanklat, mis müüvad Hydrogen 7-le sobilikku kütust. Nii tuleb enamasti täita paak siiski tavalise bensiiniga.
Lisaks haihtub puhas kütus üheksa päevaga, kui seda ära ei kasutata. Nende tagasilöökide tõttu tunnistas BMW tegevdirektor Norbert Reithofer ajakirjale Economist, et Hydrogenide võidukäiku ei ole oodata enne 20–25 aastat. Ka DaimerChrysleril ja Audil on pakkuda puhtaid diislimudeleid, mille kütus koosneb diislist ja biomassist. Kuid need mudelid ei ole odavad rahvaautod, mis on suunatud laiadele massidele.
Mõned aastad tagasi tegi Volkswagen massiauto katsetuse Lupoga, kuid selle müük ei edenenud vähese võimsuse tõttu. DaimerChrysler paiskas müüki vähe süsihappegaasi tootva Smarti, mis samuti ei löönud edasimüüjate ega ostjate seas laineid. Alles nüüd, kui Smarti toodetakse koostöös Mercedesega, on mudel hakanud ka inimestele huvi pakkuma. Samas ei saa sedagi nimetada odavaks rahvaautoks.
Volkswagen üritab muutuvale autoturule vastata sõsarfirma Škoda toel ning plaanib ehitada Tšehhisse tehase uue odava mudeli tootmiseks. Kuid tootearendus nõuab raha ja majanduslikku survet avaldavad ka ähvardavad trahvid keskkonnavaenulikele autodele.
See tähendab, et autotöösturid peavad otsima senisest enam odavamaid tootmisvõimalusi kas Ida-Euroopas või Aasias. Kokkuhoid ja keskkonnasõbralike mootorite arendamine tähendab Euroopa autotöösturite hinnangul ka töökohtade kaotamist, kui tuleb rangelt kinni pidada eurokomisjoni ettekirjutusest vähendada süsihappegaasi väljaheidet 130 grammini kilomeetri kohta.
Väidetavalt on kogu Euroopas ohus 12 miljonit töökohta. Siiski pole töökohtade kaotus ja tootmise kolimine Euroopa riigijuhtidele nii hirmuäratav väljavaade, kui kliimamuutustest tingitud katastroofide kõrvaldamiseks miljardite eurode kulutamine. Keskkonnasõbralikuma autokultuuri juurutamiseks plaanib näiteks Saksa valitsus kehtestada süsihappegaasimaksu.
> Loe edasi |
kõik galeriid
