Harjumaal elav 35-aastane naine tundis 5. jaanuari varahommikul kõhus tugevat valu, mis oli talle tuttav juba eelmisest kahest sünnitusest. Fertilitase erakliinikus arvel olnud naine otsustas koos abikaasaga kohe haiglasse minna, kuid Fertilitase asemel langetas pere valiku Ida-Tallinna keskhaigla kasuks. «Arvasime, et suures haiglas on ka varahommikul kõik arstid olemas,» selgitas ta. Jõudnud haiglasse, tuli valudes naisel oodata vähemalt tund, enne kui arst teda läbi vaatama tuli. «Ütles, et lapse südamelöögid on alles. Rahunesin ja tekkis lootus, et kõik veel hästi lõpeb,» rääkis naine. «Mõne aja pärast tuli teine arst, tegi uuringud ja ütles et loode on surnud ja tahtis teada, kas jään haiglasse või tulen hiljem tagasi,» imestas ta arsti küsimuse üle. Järgmised tunnid veetis naine ühispalatis valuga võideldes ja teadmatuses. «Keegi mulle midagi eriti ei selgitanud, teistele naistele tulid külalised ja et neid mitte segada, käisin tugevamate valude ajal koridoris.» Sünnitus tualettruumis Lõuna ajal läks naine korraks WCsse, kus surnud loode ootamatult ka sündis. Ka siis ei muutunud haigla töötajad naise sõnul hoolivamaks. «Ühispalati voodile pandi sirm ette ja sealsamas pidin platsenta sünnitama. Järgmisel päeval tehti mulle puhastus ja ka see oli äärmiselt ebameeldiv kogemus. Pidin ootama samas ruumis, kuni teisele naisele tehti sama protseduur, hiljem narkoosist ärgates sain riielda, et ei olnud oma toitu ära söönud,» kirjeldas ta oma üleelamisi. Ta lisas, et haiglas oldud ajast on ainuke positiivne mälestus venelannast palatikaaslane, kes tõi juua ja andis paljajalu olnud naisele oma sokid. «Kui haiglast ära tulin, kästi helistada, et analüüside vastused saada. Kui seda aga hiljem tegin, siis nähvati, et mis analüüsid, praegu ei ole hea aeg helistamiseks,» meenutas ta. «Saan aru, et tasulises erakliinikus pingutab personal ehk rohkem, kuid kas maksumaksjana ei võiks ma oodata igas haiglas inimlikku suhtumist, veidi privaatsust ja tuge,» on naine nördinud. Ta kinnitab, et ei süüdista arste lapse kaotamises. «Mõistan, et alati ei ole meditsiin kõikvõimas, kuid vaatamata sellele, et raseduse katkemine on arstidele igapäevane, võiks nad mõista, et inimesele on see raske ja isiklik trauma.» Haigla õpib vigadest Kontrastina mõjus seejärel Fertilitase arstide ja õdede suhtumine. «Mulle tunti südamlikult kaasa ja suunati kohe samal päeval psühholoogi-tugiisiku juurde, kuna abi on mulle kindlasti vajalik,» rääkis naine. Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku juhataja Lee Tammemäe selgitusel lõpeb viiendik rasedustest iseenesliku katkemisega. «Selle fakti teadmine ei lohuta neid, kes on kaotanud kauaigatsetud beebi,» tõdes ta. Tammemäe sõnul arstid nurisünnitanud naist ravides meditsiinilisi vigu ei teinud. «Küll tuleb tõdeda, et hingeabi selle juhtumi puhul tõepoolest ei osutatud. Tema rahulik olek osakonnas jättis eksliku mulje, et ta tuleb selle kaotusega üksi toime,» nentis ta. Tammemäe sõnul võtab haigla sellest õppust ning püüab edaspidi kriisiabisse suunata ka need patsiendid, kellel šokk välja ei paista. See, et nurisünnitus ei toimunud arstide järelevalve all, vaid tualettruumis, tulenes Tammemäe sõnul sellest, et iseenesliku abordi käigus väljubki loode sageli ootamatult. Sellises vanuses loode kaalub enamasti 200 grammi ja on 16 sentimeetri pikkune. Nurisünnitus Raseduse iseenesliku katkemise põhjus jääb sageli selgusetuks. Diagnoositud rasedustest katkeb ligikaudu 15–20 protsenti. 35–45-aastastel naistel katkeb 20–35 protsenti rasedustest ja vanuses üle 45 katkeb 50 protsenti. Allikas: Ida-Tallinna keskhaigla |
