|
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas Postimees.ee'le,
et komisjoni ettepanekut analüüsitakse väga tõsiselt ja seejärel
tehakse oma ettepanekud.
«On täiesti selge, et Eesti energiajulgeolek ja varustuskindlus ei tohi
väheneda. Samuti ei tohi halveneda meie majanduse konkurentsivõime. See on
välistatud,» kommenteeris Parts.
Eestis on taastuvenergia osakaal kogu vajaminevast energiast juba praegu 18
protsenti. Taastuvelektri osakaal oli kahe aasta eest kasvanud ligi kahe
protsendini brutotarbimisest ning valitsus on endale võtnud eesmärgi suurendada
antud osakaal 5,1 protsendini aastaks 2010.
«Eestis on praegu taastuvenergia kasutamine suhteliselt kõrge ja 20 protsendi
taseme saavutamine 13 aasta pärast pole probleem,» ütles peaminister Andrus
Ansip pärast eelmise aasta märtsis toimunud tippkohtumist.
Euroopa Komisjoni mulluse otsuse kohaselt peab ühenduses tervikuna tõusma
taastuvenergia osakaal viiendikuni ning süsinikdioksiidi heitkogused
vähenema võrreldes 1990. aastatega samuti viiendiku võrra, rahvusvahelise
kliimakokkuleppe saavutamisel aga koguni 30 protsendi võrra.
Ühe meetmena nähakse ette, et eletkritööstus peab alates 2013. aastast
hakkama maksma õiguse eest väljastada heitgaase,
teistele tööstussektoritele jõustuks see nõue hiljem,
vahendas EUbusiness.
Komisjoni ettepanekute kohaselt võiks ka biokütuste kasutamine transpordis
tõusta kõigis liikmesmaades kümne protsendini aastaks 2020. Eestis moodustas
biokütuse osakaal bensiini ja diislikütuse kogutarbimisest 2006.
aastal vaid 0,15 protsenti.
Euroopa Liidus kasutatavast energiast moodustab taastuvenergia praegu umbes
8,5 protsenti. 2020. aastaks sätestatud uued normid pandi paika
liikmesriikide sisemajanduse koguprodukti arvestades.
Kõige rohkem peab uute normide saavutamise nimel vaeva nägema Rootsi, sest
ELi ettepaneku kohaselt võiks aastaks 2020 seal toodetavast energiast moodustada
taastuvenergia 49 protsenti. Kõrged normid esitati lisaks Rootsile veel Lätile
(42 protsenti), Soomele (38), Austriale (34) ja Portugalile (31).
Euroopa Komisjon on paketi üle uhke
Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso märkis europarlamendi ees
kava tutvustades, et tegemist on suurima energia- ja kliimapaketiga, mille üle
komisjon on uhke.
Ta tõi välja paketi kaks põhieesmärki: esiteks, vähendada kasvuhoonegaaside
heitkogust 20 protsenti aastaks 2020, ning rahvusvahelise kokkuleppe
saavutamisel 30 protsemti. Teiseks, suurendada taastuvenergiaallikate
osakaalu kogu energia tarbimises nii, et see oleks 2020. aastal 20
protsenti.
Barroso andis seejärel ülevaate paketis sisalduvatest konkreetsetest
meetmetest:
* heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS)
ajakohastamine ning selle muutmine piirideta süsteemiks;
*
konkreetsed, siduvad riiklikud eesmärgid ETSist välja jäävatele sektoritele
(näiteks transport, ehitus, põllumajandus, jäätmed);
* taastuvate energiaallikate kasutamise edendamine, sh siduvad taastuvenergia
eesmärgid;
* süsiniku sidumise ja ladustamise
ettepanek;
* uued riigiabi reeglid;
* 10 protsendi eesmärgi seadmine biokütustele, tagades samas keskkonna
jätkusuutlikkus.
Barroso toonitas, et ettepanekute koostamisel juhinduti eelkõige viiest
põhimõttest: siduvad eesmärgid, õiglus, konkurentsivõime, üldine rahvusvaheline
kokkulepe heitmete vähendamiseks ja valmistumine selleks, et 2050. aastaks tuleb
heitmeid vähendada 50 protsenti.
Komisjoni president tõi ka esile, et paketi rakendamine läheb 2020. aastani
maksma 0,5 protsenti liidu SKTst ehk 3 eurot inimese kohta nädalas, ning
rõhutas, et tegevusetuse kulud oleksid hoopis kõrgemad. Toimetasid Andreas Sepp, Postimees.ee
Oliver Tiks, Postimees.ee |
