Aasta 2007 oli meie planeedi kaitseks peetavas võitluses pöördepunktiks. Teaduse ja avaliku arvamuse toel sai kliimaküsimusest üks peamisi poliitilisi prioriteete. Valitsused on hakanud reageerima: pärast komisjoni ettepanekute esitamist mullu jaanuaris on kõik ELi riigi- ja valitsusjuhid võtnud kohustuse vähendada 2020. aastaks ELi heitkoguseid 20 protsenti või rahvusvahelise lepingu raames 30 protsenti. Samuti on nad võtnud kohustuse suurendada 2020. aastaks taastuvenergia kasutamise osakaalu ja energiatõhusust 20 protsenti. Bali konverentsil võttis rahvusvaheline üldsus suuna kohustuslike sihtmärkide seadmise poole, mis sündis suuresti tänu Euroopa aktiivsusele selles küsimuses. Sel nädalal alustab komisjon Euroopa Liidu kohustuste vormimist konkreetseteks meetmeteks. Euroopa Liit on valmis võtma kliimamuutuse küsimuses juhtrolli. Meie ettepanekute kohaselt hakatakse kokkulepitud sihtmärke rakendama kliimat, kodanikke ja tööstust säästval moel, tagades majanduskasvu ja töökohtade jätkusuutlikkuse. Meie ülesanne või õigemini kohustus on ehitada viiekümne aasta jooksul üles ülemaailmne kliimasäästlik majandus. Põhjused selleks on mõjuvad. Vanaviisi jätkates oleks energianõudlus 2030. aastaks 50 protsenti suurem kui praegu ja maailma süsinikdioksiidi heitkogused kasvaksid ligi 60 protsenti. Meie kodanikud on juba olnud tunnistajaks hüppelisele energiahinna tõusule. Kui meil jätkub julgust teha muudatusi, võime 2020. aastaks kärpida oma nafta ja gaasi impordi kulusid 50 miljardi euro võrra. Võime oluliselt vähendada sõltuvust imporditavast naftast ja gaasist ning suurendada oma energia varustuskindlust. Kui Euroopa ei sõltu nii palju süsinikust ja kasutab rohkem taastuvenergiat, on ta paremini kaitstud kõikvõimalike energiavarustusega seotud probleemide eest. Sellel nädalal tehtud ettepanekutel on oma hind: aastas 150 eurot inimese kohta. Selle summa eest saaks täita kolm korda auto bensiinipaagi, kuid see moodustab vaid kümnendiku nendest kuludest, mida meil tuleks kanda juhul, kui me mingeid samme ei astuks. Uus kliimasäästlik majandus on Euroopa jaoks suur võimalus. Süsihappegaasiheiteid tekitava energiasektori väärtus võiks ulatuda 2050. aastaks kuni kolme triljoni dollarini aastas ja see võiks pakkuda tööd rohkem kui 25 miljonile inimesele. Ainuüksi ELi heitkogustega kauplemise süsteemi eeskujul loodud ülemaailmse süsinikuturu väärtus on praeguseks 20 miljardit eurot aastas ja see võib 2030. aastaks veel 20 korda kasvada. Niisiis pakub vähem süsihappegaasiheiteid tekitav majandus võimaluse luua tuhandeid uusi äriettevõtteid, sadu tuhandeid uusi töökohti ja tohutu suure uue ekspordituru, kus Euroopa võiks haarata liidrirolli. |
