Fakte Schengeni ajaloost ja eestimaalastele laienevatest õigustest
21.12.2007 01:01
Andreas Sepp, Postimees.ee
14. juuni 1985 sõlmisid viis Lääne-Euroopa riiki lepingu, mis kannab sümboolselt väikese linnakese- Schengeni nime. |
| |
|
 |
Eesti Schengeni õigussüsteemi sisenemise puhul rõõmu tundev piiriületaja täna Tallinna sadamas.
Foto: Küllike Rooväli |
|
|
| Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa leppisid kokku, et loobuvad omavaheliset piirikontrollist ning rõhutamaks otsuse tähtsust, sõlmiti leping sümboolselt Saksamaa, Prantsusmaa ja Luksemburgi ristumiskohas Moseli jõel, mille kaldal Schengeni linn asub. 1990. aastal vastu võetud Schengeni leppe ehk Schengeni konventsiooniga lepiti kokku piirikikontrollita liikumise tingimused. Samal aastal ühines Schengeni lepinguga Ida-Saksamaa, järgmisel aastal Hispaania ning ülejärgmisel Portugal. Konventsioon jõustus aastal 1995, mil lepinguga ühinenud riikide vahelistel piiridel kaotati piirikontroll. Samal aastal liitus leppega Austria, järgmist laienemist tuli oodata kuni aastani 2001, mil Schengeni õigusruum laienes Rootsi, Soome, Taani, Islandi ja Norrani. Alates selle aasta 21. detsembrist liitus leppega veel üheksa riiki: Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Ungari, Poola, Slovakkia ja Sloveenia. Schengeni õigusruumis saavad lisaks Eesti kodanikele viisavabalt reisida nii alalise kui ka tähtajalise Eesti elamisloaga kolmandate riikide kodanikud, sama kehtib ka määratlemata kodakondsusega isikute puhul. Tähtis on, et reisidokument ja elamisluba on kehtivad, viisata reisimise õigus on kuni 90 päeva kuue kuu jooksul, pikema reisi puhul on tarvis vastava riigi elamisluba. Reisides peab isikut tõendav dokument alati kaasas olema. Eesti kodaniku reisidokumendiks Schengeni õigusruumis ja Euroopa Liidus võib olla lisaks passile ka ainult ID-kaart, aga määratlemata ja kolmandate riikide kodanik peab kindlasti passi kaasas kandma. |
