|
Kõikide Eestis kasutatavate vaktsiinide kvaliteet vastab tänapäeva nõuetele
ning nende kasutamisel saadav kasu kaalub oluliselt üles võimalikud
kõrvaltoimed, teatab ravimiamet.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | KaruOtt
Siin lugesin FANFAARI kommentaari,et vaktsiinidest on rohkem kasu kui kahju.Soovitan sul vaadata roh...
KaruOtt
Mis vaktsiini kasulikkuse jura se ravimi-amet jälle ajab,enese kogemused on küll olnud vaktsiiniga n...
|
|
Ameti teatel on kõrvaltoimed kõikidel ravimitel, sealhulgas vaktsiinidel.
Vaktsineerimisel lastel esinevad kõrvaltoimed on sageli seotud nende
talutavusega. Tegemist ei ole kestvate tervisehäirete, vaid süstimisega seoses
olevate lühiajaliste süstekoha reaktsioonide (punetus, turse), kehatemperatuuri
tõusu ning nutuga.
Kuuldused vaktsineerimisega seotud pikaajalistest terviseriskidest ei ole
põhjendatud ning vaktsineerimine on hädavajalik nii vaktsineeritava lapse kui
kõikide Eesti laste tervist silmas pidades.
Tasuta vaktsiin on ohutu
Eestis on müügiluba mitmel kompleksvaktsiinil, mis kaitsevad vaktsineeritut
teiste haiguste hulgas ka läkaköha eest. Kasutusel on täisrakuline
läkaköhavastane vaktsiin ja atsellulaarne (rakuvaba) läkaköhavastane vaktsiin,
mida patsient saab apteegist retseptiga osta.
Ajakirjanduses täisrakulise vaktsiini kohta kasutatud terminil «puhastamata
vaktsiin» puudub ravimiameti kinnitusel sisu. Nendel kahel vaktsiinil puudub
erinevus kvaliteedis, mõlemad vaktsiinid tõhusad ja ohutud.
Täisrakuline läkaköha vaktsiin sisaldab inaktiveeritud läkaköhatekitajaid ja
seega suurt hulka erinevaid läkaköha bakteriraku antigeene. Atsellulaarne
vaktsiin sisaldab üksikuid eraldatud läkaköha bakteriraku antigeene ja toksiini.
Kuna täisrakuline vaktsiin sisaldab rohkem antigeene, siis on lühiajaliste
kõrvaltoimete (süstekoha reaktsioonid, nutt ja palavik) tõenäosus selle puhul
suurem. Vaktsiinide pikaajalises ohutuses erinevusi ei ole.
Ravimiameti kinnitusel on kõikide Eestis müügiloa saanud vaktsiinide
kvaliteeti, ohutust ja toimivust kontrollinud Euroopa või Eesti ravimiamet
ning need vastavad kõikidele Euroopas kehtivatele nõuetele ning sobivad
kasutamiseks vastavalt nendega kaasasolevatele kasutamisjuhistele.
Vaktsiinide valiku langetab sotsiaalministeerium, kes konsulteerib
spetsialistide laia ringiga, sealhulgas nakkushaiguste arstide ja perearstidega.
Riiklikud otsused peavad arvestama vaktsiinide müügiloa olemasolu, tarnekindlust
ning vaktsineerimiseks olemasolevaid rahalisi vahendeid. Toimetas Hanneli Rudi, Postimees.ee |
