Selle aasta 21. detsembril lõpetatakse piirikontroll üheksa ELi liikmesriigi piiril. Alates raudse eesriide langemisest on kogukonnad, sõbrad ja sugulased kogu Euroopas oodanud hetke, mil piiriületus oleks nii märkamatu, et piiri justkui ei olekski. Käesolev sündmus on mitmes mõttes selle protsessi kulminatsioon, mis sai alguse rohkem kui 20 aastat tagasi Berliini müüri langemisega.Alates tänasest saavad rohkem kui 399 miljonit eurooplast kasutada Euroopa kodanike üht olulisemat õigust – õigust kodanike vabale liikumisele. Alates 21. detsembrist hõlmab isikute vaba liikumise ala täies ulatuses ka Eestit, Lätit, Leedut, Maltat, Poolat, Slovakkiat, Sloveeniat, Tšehhi Vabariiki ja Ungarit. Küsimus on usalduses Just need riigid ühinevad rohkem kui 20 aastat tagasi Luksemburgi väikelinnas Schengenis algatatud ettevõtmisega, milles algselt osalesid Belgia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa, ning millega aegade jooksul on liitunud Austria, Hispaania, Island, Itaalia, Kreeka, Norra, Portugal, Rootsi, Soome ja Taani. Schengeni riike on nüüd 24 ning nende kodanikud saavad kasutada isikute vaba liikumise õigust ja reisida takistusteta. Edaspidi on reisi katkestamata võimalik sõita Portugalist Eestisse ja Sloveeniast Taani. Kodanikele tähendab see praktilist kasu, sest enam ei ole vaja oodata piirikontrolli järjekorras. Ettevõtjatele tähendab piirikontrolli kaotamine kulude kokkuhoidu. Kontrolli lõpetamine sisepiiridel võimaldab Euroopa külalistel tutvuda erinevate kultuuridega ja saada osa meie külalislahkusest. Euroopa jaoks on piirikontrollide kaotamine ka suur samm vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tegeliku loomise suunas. Ühtse viisaruumi loomine on ühtaegu Schengeni lepingu eesmärk ja praktiline näide Euroopa Liidu tegevusest, et muuta kodanike elu paremaks. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks on Euroopa Liidus, eriti asjaomases üheksas liikmesriigis, tehtud palju tööd. Piirikontrolli ei ole võimalik kaotada üleöö. Selleks peavad Schengeni riigid üksteist usaldama. Nad peavad olema kindlad, et kõik osalised kaitsevad tõhusalt välispiiri ja peavad kinni ühistest viisaeeskirjadest, sest väljastatud viisad kehtivad kõigi Schengeni riikide territooriumil. Usaldust on võimalik saavutada vaid siis, kui suudetakse tagada ühine turvalisus välispiiridel. Kaitse ja kontroll Kahtlused, et piirikontrolli lõpetamisega kaasneb küll suurem vabadus kuid väiksem turvalisus, on alusetud. Kuna sisepiirikontrolli kaotamisel võetakse tõhusaid meetmeid julgeolekuohtude vähendamiseks, on Euroopa turvalisem kui kunagi varem. Vajadusel peab tugevdama õiguskaitsealast suutlikkust, selle asemel et sundida kõiki kodanikke ootama piirikontrolli järjekordades. Kontroll peab olema suunatud ja vastama vajadustele. Kahe viimase aasta jooksul on üheksa Schengeni viisaruumiga ühinevat riiki tõhustanud ja ajakohastanud meetmeid sellistes olulistes valdkondades nagu kontroll välispiiridel, viisapoliitika, andmekaitse ja politseikoostöö. Kui selgus, et uusi liikmesriike ei ole võimalik 2007. aastaks integreerida uude Schengeni infosüsteemi (SIS II), esitas Portugal justiits- ja siseministrite nõukogule konkreetse ettepaneku võtta eeskuju Portugali riiklikust SIS-üksusest ja installeerida seal välja töötatud rakendusprogrammid uute liikmesriikide kasutatavasse süsteemi, mis sai nimeks SISone4ALL. Süsteemi juurutamine sai teoks tänu kolme eesistujariigi (Saksamaa, Portugali ja Sloveenia) ning Euroopa Komisjoni ühistele jõupingutustele ning aitas vältida piirikontrolli kaotamise edasilükkumist sisepiiridel. Selle tulemusena tõdesid justiits- ja siseministrid kuu alguses, et kõik tingimused olid täidetud ja üheksa riiki võisid Schengeni viisaruumiga ühineda. Infosüsteem SISone4ALL on oluline vahend kontrolli tõhustamiseks, ning on andnud juba positiivseid tulemusi kuritegevuse vastu võitlemisel. Kõik 24 Schengeni riiki jagavad teavet tagaotsitavate, kadunud või ebasoovitavate isikute ning kadunud ja varastatud omandi kohta. Kodanikele mõeldes Euroopa Liit on toetanud vajalikke kohandusi. Schengeni toetuse maht oli ligikaudu miljard eurot ning selle eesmärk oli aidata uute Schengeni viisaruumi partnerriikide jõupingutusi kiirendada. Toetus on täies mahus ära kasutatud. Just nii, kodanikele mõeldes, tuleks Euroopat ka edaspidi üles ehitada. Schengeni viisaruumi laienemine on järjekordne samm Euroopa ühendamise poole, mis sai alguse 1989. aastal. See on vabade kodanike saavutus vabal kontinendil. See on samm turvalisema Euroopa suunas globaliseeruvas maailmas. Kasutage liikumisvabadust, nautige seda ja tutvuge Euroopaga kogu selle mitmekesisuses nii põhjas, lõunas, idas kui ka läänes. Edaspidi on neis üheksas riigis piiriületuseks vaja astuda vaid väike samm, kuid see on suur samm Euroopa jaoks! |
