|
Ida-Tallinna keskhaigla silmaarst katrin Hannus ütles, et kuiv silm on on
silmaarsti töös igapäevane teema, kirjutab SL Õhtuleht.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | uudis täiesti esimest korda kuulen sellist asja et arvuti taga istumine silmi koormab.:D
to 17.15 tänks, tegid mu töö ära. Tahtsin just hakata sõna võtma, et mis paha küll need juhtmed arvuti taga ...
|
| «Kuiv silm on silmaarsti töös igapäevane teema, kõik silmaarstid puutuvad
sellega kokku.Kontoriinimese üks sagedasemaid muresid ongi tema sõnul just
arvutist kahjustunud silmad,» sõnas arst.
Puhkeolekus pilgub normaalne silm keskmiselt 22 korda minutis. Lugedes on see
arv kümme ja arvuti taga töötades vaid keskmiselt seitse pilgutust minutis. See
tähendab, et harvemini pilkuvad laud niisutavad silma sarvkesta vähem kui
tarvis.
«Sarvkest nõuab niiskust,» rõhutas doktor Hannus.
«Silm jookseb vett,» on üks sagedasi kaebusi silmaarsti vastuvõtul. Liigse
pisaravoo üle kurtjal võib olla raske mõista, miks silmaarst kuiva silma
sündroomist rääkima hakkab.
«Aga pisarate liigne produktsioon tekibki siis, kui silm on kuiv,» selgitas
Hannus, et silma oma kaitsemehhanismid üritavad kuiva sarvkesta aina rohkem
niisutada ja seetõttu võibki silm joosta vett.
Lisaks pisaravoolule võib kuiva silma puhul esineda ka punetust, võõrkeha või
liivatera tunnet, sügelust, kuivust ja valguskartust.
Pärast pikka tööpäeva arvuti taga võib juhtuda, et autorooli istudes ei näegi
enam kaugele – läätse liikumist reguleerivad silmalihased on pidevast
pingesolekust jäänudki ühte asendisse ja ei suuda enam lõõgastuda.
Selle vastu aitab doktor Hannuse sõnul silmade puhkamine.
.«Umbes kord tunnis tuleks teha mõneminutiline paus, vaadata aknast välja või
silmi muudmoodi lasta puhata,» ütles arst.
Ka aitab väsinud silma puhul kunstpisarate kasutamine.
«Puhka silmi, kasuta kunstpisaraid – see läheb mööda,» rahustas arst.
Samas tuleb kuivadele ja väsinud silmadele kindlasti tähelepanu pöörata –
probleemi ignoreerimine võib kaasa tuua juba tõsisemad mured, näiteks võib
kahjustuda sarvkest.
«Ühel inimesel oli sarvkestas auk,» tõi Hannus ekstreemse näite oma
praktikast.
Tähele tasub panna ka oma lapse telekavaatamis- ja lugemisharjumusi ning
loomulikult piirata järjest arvuti taga istumist. Lapse silmas läätse liigutavad
lihased väsivad samuti ning võivad tekkida samad probleemid kui täiskasvanutel.
Ohumärgid on kissitamine, silmade hõõrumine ja punetus.
«Õnneks esineb kuiva silma lastel väga harva. Aga kui ta istub päev otsa
arvuti taga, küll ta saab ka kuiva silma,» manitses silmaarst oma võsukeste
nägemise eest hoolt kandma.
Vitamiin A mõjub hästi nägemisele ja luudekasvule. Leidub loomsetes
toitainetes (piim, munad) ja köögiviljades (porgand, spinat). Vitamiin A osaleb
nägemispigmendi rodopsiini tootmises. Just see aine soodustab hämaras nägemist.
Vitamiin B2 aitab muuhulgas kaasa punetavate silmade paranemisele ning
valgustundlikkuse puhul. Leidub piimas, jogurtis, juustus, maksas, kalas,
sojaubades, samuti hommikusöögihelvestes, kastmetes, puuviljajookides. Vitamiin
B6 leidub kalas, maksas, kanalihas, rohelistes ubades, lehtsalatis, banaanides.
seleen l seleeniühendeid leidub hommikusöögihelvestes, lihas, kalas, munades,
maksas ja pähklites.
Kuiv silm seda põhjustab pisarakile puudulikkus, mis on tingitud pisarate
vähesusest või nende liigsest aurustumisest. Liigse aurustumise põhjustab harv
pilgutamine, laugude haigused, erinevad ravimid, silmalaugude põletikud. Ka
esineb seda kontaktläätsede kandjatel.
Pisarate vähesuse või aurustumise tõttu võib kahjustuda silma välispind,
millega kaasneb ebamugavustunne silmades. Väsinud silm seda põhjustab
silmalihase väsimus. Pidev lähedale vaatamine (töö arvutiga, lugemine) väsitab
silmaläätse liigutavaid lihaseid. Nii võib juhtuda, et pärast pikka arvuti taga
istumist jäävad silmalihased ühte asendisse ja ei suuda enam lõõgastuda. Inimene
ei näe kaugele, nägemine on udune ja silmad kuivad-kipitavad. Väsinud silma
vastu aitab kunstpisarate kasutamine. Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online |