|
Mireille Guiliano väidab oma hitt-teoses, et prantslannad oskavad elu
nautides toiduga piiri pidada ning seetõttu on neil ka keskeas 25-aastase
näitsiku figuur. Maailmakuulsa šampanjafirma Veuve Clicquot’ USA haru juht
Guiliano annab mõista, et ameerika, briti ja austraalia naistel on toiduga
ebaterved suhted, kirjutab SL Õhtuleht.
Kuid neid andvat muuta, süües täpselt nagu prantslannad. See tähendab
ülihõrkude ja rammusate toitude nautimist väikeste portsjonite kaupa. Ning
mõistagi igapäevast šokolaadidoosi.
Tõsi, vajadusel kukuvad prantslannad helpima supersalendavat porrulaugusuppi,
mis Guiliano andmeil lausa põletab kaloreid.
Ent toitumishäiretele spetsialiseerunud Pariisi psühhiaater Michelle
Lacoste-Dupont ütles, et Guiliano väide prantslannade jäävast saledusest ei pea
paika.
«Isegi kui me pole kaugeltki nii ülekaalulised kui ameeriklased, kannatab
rasvumise all üha rohkem prantsuse lapsi. Üha rohkem prantsuse mehi ja naisi
peab dieeti ning üha rohkem neist langeb ühekülgsete dieetide lõksu, mis ei
mõju,» ütles Lacoste-Dupont.
18–65-aastaste prantslannade seas läbi viidud uurimus näitab, et keskmine
prantslanna kannab rõivaid number 40, on 164 cm pikk ja kaalub 63,3 kilo.
Võrreldes aastaga 1970 on tüüpiline prantslanna kosunud ühe suurusnumbri võrra.
Ta sooviks võtta viis kilo alla ning ta on 50% juhtudest katsetanud tulutult
mitut dieeti. Värske uurimuse kohaselt on üle 15-aastastel prantslastel
kaaluprobleeme ligi 42%-l. Ligi kolmandik on ülekaalulised ja 12,4 lausa
rasvunud.
Laste ja teismeliste rasvumine kasvab Prantsusmaal säärase tempoga, et
terviseekspertide hinnangul võib riik aastaks 2020 USA-le järele jõuda.
Arst ja sotside rahvasaadik Jean-Marie Le Guen avaldas äsja raamatu
«Rasvumine – prantslaste uus haigus», mille hinnangul on ülekaalulisus XXI
sajandi Prantsusmaal kõige pakilisem rahva tervise probleem.
Eksperdid usuvad, et prantslannad võivad oma suguõdedest veidi saledamad olla
suitsulembuse tõttu. Iga kolmas prantsuse naine suitsetab ning 15–25-aastaste
seas tõmbab sigaretti lausa iga teine.
Samal ajal väheneb prantslaste seas punaveini pruukimine, mida on nimetatud
nn prantsuse paradoksi – terve süda vaatamata rasvastele roogadele – alustalaks.
Punavein sisaldab tervislikke antioksüdante, nii et klaas-paar päevas teeb
arstide sõnul vaid head. Kuid punaveini joomine on Prantsusmaal vähenenud 23% ja
60% prantslastest ei joo tilkagi.
Küll aga tõuseb aasta-aastalt kiirtoidu populaarsus. McDonalds´eid on
Prantsusmaal üle tuhande. Kevade tulekul hakkavad Prantsuse naisteajakirjad
üksteise võidu pakkuma dieedinippe.
Prantslannad kasutavad aastas rohkem kui 70 miljonit eurot ehk üle miljardi
Eesti krooni salendavatele kreemidele, mis siluvad ja niisutavad küll nahka,
kuid kilosid ei kaota. Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online |
