Tervis

Sajandivahetusel tõusis HI-viirusega nakatunute hulk mõnekümnelt inimeselt aastas pea neljasajani ja 2001. aastal koguni pea pooleteise tuhandeni.

VIIMASED KOMMENTAARID hundu Kui hr.Kallase  peaministriks oleku  ajal küsiti  valitsuseslt raha  AIDSI epideemia  pidurdamiseks-oli... viirust ei ole võimalik  ravida, sest ta muutub  pidevalt. Uute  ravimite leiutamine on  raha raiskamine. See  vi... Teised kommentaarid

Sellest ajast hoiab Eesti liidrikohta HIV leviku kiiruse poolest Euroopas ning on välja kuulutatud kontsentreeritud epideemia süstivate narkomaanide seas.

Viimasel ajal on aidsiennetajad löönud häirekella, et viirus levib üha enam seksuaalsel teel. Selle aasta esimese kuue kuuga registreeriti 332 uut juhtu, neist vaid pooled olid süstivad narkomaanid.

Sellest hoolimata on viirus püsinud esialgu narkomaaniaga seotud inimeste ringis, sest seksuaalsel teel saavad nakkuse peamiselt süstivate narkomaanide partnerid.

Tervise Arengu Instituudi HIV/aidsi eksperdi Kristi Rüütli sõnul tuleks viiruse edasise leviku ohjeldamiseks narkomaanidele süstlavahetusteenuse pakkumist oluliselt suurendada. Mullu jagati süstlavahetuspunktides 867 630 süstalt. Aidsiekspertide hinnangul peaks neid jagatama kaks-kolm korda rohkem.

Veel palju partnereid

Rüütli sõnul on narkomaanilt nakkuse saanud seksuaalpartnerid sillaks, kes viivad viiruse tavainimesteni. «Meil on nii narkomaanid kui nende partnerid hästi noored ja on tõenäoline, et neil on tulevikus veel mitu partnerit,» tõdes Rüütel.

Selle ohu vähendamiseks on aasta-aastalt kasvanud ka riskirühmadele jagatavate kondoomide hulk. Mullu jagasid ennetajad süstivatele narkomaanidele ligi 400 000, prostituutidele ligi 40 000 ja seksuaalvähemustele ligi 170 000 kondoomi.

Lisaks süstaldele ja kondoomidele on Rüütli sõnul hädasti vaja juurde inimesi, kes riskirühmi nõustaks ja tänavatel süstlaid jagaks.

Omaette probleem on HIV-positiivsete ravile saamine, ametlikult on neid registreeritud üle 5000. Erinevatel eksperthinnangutel on viirusekandjaid koguni kaks kuni kolm korda rohkem, ent regulaarselt käib arsti juures kontrollis vaid ligi 2500 nakatunut.

Tallinnas Kopli sõltuvushaigete nõustamisekeskuse nõustaja Ellu Eigi sõnul tuleb nõustajatel teha tõsiseid jõupingutusi selleks, et veenda juba nakatunud narkomaane enda tervist hoidma ja vajadusel end ravima.

Nimelt levib HIV-positiivsete narkomaanide seas ohtralt müüte sellest, et arstid kirjutavad antiretroviirusravi liiga vara välja ja see teeb kasu asemel kahju. «Valitakse probleemi eest põgenemine, sest arvatakse, et niikuinii on kõik halvasti ja mõttetu,» rääkis Eik.

Täna arutab valitsus järgmise aasta aidsistrateegiat, kus sotsiaalministeeriumi HIV/aidsi spetsialisti Triinu Tikase sõnul on arvestatud, et antiretroviirusravi (ARV) vajajate hulk võib kasvada praeguselt vähem kui 300-lt 1000 inimeseni.

Tikas tõdes, et kuna muu maailma kogemus näitab, et nakatunutel kulub haigestumiseni keskmiselt viis aastat, peakski kohe-kohe ravi vajajate arv hüppeliselt suurenema. Ülejärgmise aasta lõpuks võib ARV-ravi vajajate arv kasvada juba ligi 2500 inimeseni.

Järgmisel aastal on ARV-raviks kavas kulutada vähemalt 51 miljonit ja ennetuseks 100 miljonit krooni. «Järgmisel aastal, usun, tuleme rahaga välja, aga peame tõsiselt mõtlema, mis saab edasi,» sõnas Tikas.

Tikase sõnul on ta siiski veendunud, et hea tahtmise juures on Eestil võimalik saada viiruse leviku pidurdamise edukuse poolest näidismaaks. «See väide ei ole õhust võetud,» kinnitas Tikas.

Tema veendumus põhineb New Yorgi näitel, kus nakatunute protsent narkomaanide seas oli kümmekond aastat tagasi peaaegu sama kõrge kui Eestis.

Arenguruumi palju

New Yorgi kogemusega tutvunud Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi epidemioloogia vanemteaduri Anneli Uusküla sõnul õnnestus seal epideemiale piir panna 10–15 aastaga.

Kui 80ndatel ja 90ndatel oli New Yorgis süstivate narkomaanide HIV nakkuse levimus 50 protsenti, siis praegu on see langenud alla kümne protsendi.

Selline langus oli võimalik tänu sellele, et aidsi surevaid väikelapsi näinud poliitikud mõistsid, et opiaadisõltaste asendusravi ja süstlavahetus ei ole raharaiskamine, vaid HIV ennetuseks hädavajalik ja need peavad olema kättesaadavad võimalikult paljudele narkomaanidele.

Uusküla sõnul on Eestil arenguruumi, sest steriilsed süstlad ja opiaadisõltlaste asendusravi ei ole veel piisavalt kättesaadavad.

«Vajadus on seni suurem kui pakkumine,» märkis Uusküla.

HI-viiruse levik

• Eestis oli eelmisel aastal miljoni inimese kohta uusi HIV juhte 567,8, järgnes Venemaa 238,6 ja Ukraina 212,2 uue nakatunuga.

• Soomes oli miljoni inimese kohta 24,5 uut nakatunut.

• Nakatunute seas kasvab naiste osa, 2000 aastal oli neid 20 protsenti, mullu 37,2 protsenti.

• HIV-positiivseid emasid on aastatega kokku registreeritud 514, sünnitusi on olnud 271, nakkuse on emalt saanut 19 last.

• Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 5601 inimesel, aids 125 inimesel.

Allikas: sotsiaalministeerium