|
Kahe aasta eest lõppes Pärnu ilmajaamal
rendileping linnale kuuluval pinnal Nikolai tänaval ja kuna ei iseseisvalt ega
Reformierakonna juhitud linnavalitsusega koostöös sobivaid ruume leida ei
õnnestunud, kolis Pärnu ilmajaam kesklinnast Saugasse lennuväljale, kirjutab
Pärnu Postimees.
Toona selle kava vastu võidelnud ilmajaama juhataja Marika Roki argument oli,
et viis kilomeetrit eemal sisemaal võivad ilmaandmed paari kraadi võrra erineda.
Tegelikkus on näidanud, et uues ilmajaamas mõõdetud ja seega Eesti
meteoroloogia- ja hüdroloogiainstituudi (EMHI) vahendusel uudistesse paisatud
andmed erinevad Pärnu sadama ilmajaamas mõõdetust kuni üheksa kraadi.
Ära usu kõrvu, vaid silmi
«Halli ja sombuse ilma korral on üle Eesti paarikraadise vahega ilm, aga
selgete ööde korral on isegi sedavõrd väikese vahemaa puhul kraadivahe tõesti
nii suur,» nentis Rokk.
Nii ütlebki talvehommikul raadio, et Pärnus mõõdeti kell kuus miinus 22
kraadi ja lapsevanem otsustab, et põngerjal jääb sel päeval kooli minemata.
Teine vanem vaatab akna tagant termomeetrit ja see näitab miinus 15 - täiesti
sobiv, et laps korralikult riidesse pakkida ja kooli saata.
Keda uskuda, kas ametlikku ilmateadet või oma silmi? «Ma ei saa muud, kui sel
puhul soovitada meid mitte uskuda,» tunnistas Rokk.
Saugas on Pärnuga võrreldes suvel soojem ja talvel külmem. Seega võiks
suvisele Pärnu ilmateatele mõne kraadi otsa panna ja selge talveilmaga mitu maha
arvata.
«Üheksa miinuskraadi on talvel ikka väga arvestatav vahe,» möönis Rokk. «Mu
töötajad on lausa väsinud alatasa seletamast, miks raadiost kõlav ilmateade
ütleb hoopis muud, kui termomeeter akna taga näitab.»
Erinevus on pilvisuse andmeteski. Nimelt käib pilvede joon suvel kilomeetri
kaugusel rannast. Seega, kui lennujaamas mõõdetud andmete põhjal näitab
ilmateade, et Pärnus on kerged pilved, särab rannas tegelikult lauspäike.
EMHI ilmavaatluse osakonna juhataja Ergo Pärn tõdes, et praegu tulevad
Pärnust pisut erinevad andmed kui varasematel aastatel linnast. «Pärnus avaldab
meri suurt mõju, mis lennujaamani ei ulatu,» lausus ta. «Siiski on kaks aastat
lühike aeg, et põhjapanevaid järeldusi tegema hakata.»
Pärnanigi on jõudnud pärnakate meelepaha, et ilmateade suvepealinna koha
pealt aeg-ajalt vildakas on. «Seda võib küll öelda, et kui varem edastas
ilmateade Pärnu koha peal just linna ilma, siis nüüd pigem sisemaale jääva
Pärnumaa andmeid,» möönis ta. «Nüüd on sisemaa inimesed rahul.»
Kriisiolukorras abi vaja
Rokk märkis, et mõnekraadine temperatuurivahe polegi ju eriline probleem,
kuid iseäranis jõuetult tunnevad ilmajaama töötajad end kriisiolukorras.
Viimase paari aasta praktika on näidanud, et EMHI koostatud tormihoiatused on
osutunud suhteliselt täpseks ja edastatud õigel ajal, aga mereäärsetele
inimestele on hädavajalik hetketeave, mida meri teeb, kui torm juba väljas
möllab.
Ilmajaama juhataja rääkis, et oktoobrilõpu tormi ajal oli nende telefon
punane pärimistest: kas meri tõuseb edasi või on juba taanduma hakanud? «Olin
ise siis valves ja ausalt tunnistades oli mul vahepeal lausa nutt kurgus, kui
pidin inimestele seletama, et ma ei tea, mis seisus meri on ja mida edasi teeb,»
ütles Rokk.
Infonäljastele võib ju soovitada vaadata Pärnu sadama ilmajaama kodulehelt
veeseisu, aga kõigil pole internetti, pealegi viib torm sageli elektri. Hea, kui
mobiilid töötavad.
Rokk meenutas, kuidas 2005. aasta jaanuaritormi ajal helistas Pärnu ilmajaama
naine, kes rääkis, et kodus on pilkane pimedus, vesi juba põrandal, tema seisab
taburetil ja kuuleb, et maja ümber meri mühab. Ta tahtis teada, mis saab edasi,
kas vesi tõuseb edasi või on juba peatunud. «Me ei osanud siin lennujaamas talle
mitte midagi öelda,» tunnistas juhataja.
Rokk väitis end olevat täiesti kindel, et kui nad asunuks jaanuaritormi ajal
veel Pärnus, olnuks paljudel inimestel kahju väiksem. «Me oleks osanud
inimestele edastada hetkeltoimuvat, et nad siis vastavalt sellele oma vara oleks
teadnud kaitsta,» kinnitas ta. «Enne oli meil ju sadamas tööl inimene, kes
ohtlikul ajal iga tunni tagant merevee seisu jälgis. Selge, et lõpuks oleks torm
ta oma töökohalt peletanud, aga mingi aeg oleks saanud kulgu jälgida ja
inimestele infot jagada.»
Kui ilmajaam Saugasse kolis, paigaldati Pärnu sadamasse mereandmeid uuriv
automaatjaam, kuid selle lõi torm Roki sõnutsi kohe rivist välja.
Vahepeal ei tehtud Pärnus jäävaatlusi, mis annavad eluliselt vajalikku teavet
kaluritele. «Varem aina helistati ja uuriti, kui paks on jääkate ja kui hea
nähtavus merel,» sõnas Rokk. «Nüüd pidime pärimistele vastama, et ei tea.»
Ergo Pärn lubas, et sel aastal taastatakse jäävaatlused ja kalurid saavad
taas jääolude kohta infot küsida. Tõsi, mitte enam Pärnust, vaid Tallinnasse
helistades.
Uued otsingud Pärnus
Pärn rääkis, et paari aasta eest üritas EMHI koos Pärnu linnavalitsusega
leida ilmajaamale sobivaid ruume, kuid otsingud ebaõnnestusid. «Paraku pole me
nii rikkad, et endale linnas maja ehitada või eraomanikelt ranna rajoonis või
kesklinnas ruume rentida,» nentis ta.
Samal ajal oleks Pärna sõnutsi ülimalt tervitatav, kui tegutsev linnavalitsus
oleks huvitatud, et ilmateade edastaks kuurordi ilma ja teeks koostööd jaama
Pärnusse tagasitoomise nimel.
Pärnu abilinnapea Raul Sarandi ütles eile, et Pärnu ilmajaam võib oma
motiveeritud soovidega linnavalitsuse poole pöörduda. «Siis saame arutada
variante, meie töö ongi ju kokkulepete otsimine ja sõlmimine,» sõnas
abilinnapea. |