Pärimisasjade nõuniku Ivi Pihla sõnul tehakse testament siis, kui soovitakse, et vara päriks keegi, kes seda seaduse järgi ei saa. Seadusjärgsed pärijad on näiteks lapsed. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Anu
Olen praegu ise selles pärandamisprotsessis sees ja ütlen täie kindlusega, et artiklis toodud väited...
mittepärija
Tegelik Eesti elu on selline ?
Üks lastest saab testamendiga kogu vara omale aga ülejäänud peavad v...
|
|
«On tavaline, et inimesed koostavad testamendi siis, kui nad on olnud ise pärijateks või näinud pealt inetult lõppenud pärimisi,» lausus Pihl. «Pärimine võib minna üsna veriseks ning ajada õed-vennad elu lõpuni tülli, testament aitab selliseid asju ära hoida.»Tema jutu järgi on testamendi tegemine levinud, kui üks lastest on juba midagi saanud või majanduslikult heal järjel – sel juhul jätavad vanemad sageli kogu vara materiaalselt vähem kindlustatud lapsele. Testamendist on kasu ka siis, kui pärijad elavad kaugel või neid on palju. Ebaõiglane pärimisõigus Tallinna notar Tarvo Puri soovitab testamendi tegemise peale mõelda eelkõige lastetutel vanemaealistel abielupaaridel ja vabaabielupaaridel. «Neid puudutav pärimisõigus tundub ebaõiglane,» põhjendas Puri. «Kui järglasteta abielupaarist üks abikaasa sureb, ei saa teine pool kogu tema vara endale, vaid tal tuleb seda jagada lahkunu õdede ja vendadega.»
Testament tasub teha ka samasoolistel paaridel, sest gei- ja lesbipaaride pärimisseadus on Eestis veel reguleerimata. Enne testamendi tegemist tuleks inimesel hoolikalt läbi mõelda, kuidas jaotub vara pärast tema surma. Puri sõnul on ühe isiku pärijaks määramisel kogu pärandatavat vara eraldi üle lugeda sageli tarbetu, lihtsam on testamenti kirjutada «kogu minu vara». Notar soovitas märkida testamenti ka asepärija. «Tuleb ette, et pärija ei tahagi pärida, siis on hea, kui testamendis on kirjas kaks nime,» lisas Puri. Tasub teha notari juures Kui testament tehtud, tuleb seda kindlasti meeles pidada. «Suurte elumuutuste puhul on inimestel tavaliselt soov esialgsesse testamenti muudatusi teha, kui see aga ära unustatakse, võivad valed inimesed pärida valed asjad,» nentis Puri. Tema sõnul on levinud arusaam, et pärandi saaja ei pea pärandi kättesaamiseks midagi tegema. Tegelikult tuleb notari juures teha vastav avaldus. Pärast inimese surma on pärandi vastuvõtmiseks aega kümme aastat. Aga niipea kui esimene pärija tuleb ükskõik millise notari juurde Eestis ja ütleb, et tema võtab pärandi vastu, lühendab notar teiste pärijate jaoks tähtaja kolme-nelja kuu peale. Testamenti võib teha kolme moodi – notariaalsena, omakäelisena või tunnistajatega. Kaht viimast nimetatakse ka koduseks testamendiks. Puri sõnul on kindlam teha testament notari juures, sest kodust testamenti saab kohtus kergemini vaidlustada ja selle puhul eksitakse sageli sõnastuses. «Hädaolukorras on kodune testament aga abiks,» mainis Puri.
Pihl ütles, et kuigi inimesed tahavad tihti testamendi saladusse jätta, on siiski mõttekas sellest kellelegi vihjata. «Kui tegemist on koduse testamendiga, millest keegi midagi ei tea, võibki see lauasahtlisse jääda ja testament muutub kasutuks,» lausus Pihl. Testament • Testament kehtib ainult pärast inimese surma. • Testamente võib teha piiramatult, kehtib viimati tehtu. • Kõik testamendid on võrdsed, st kui viimane testament on kodune, tühistab see notari juures tehtud testamendi ja vastupidi. • Pärandit saab vastu võtta kümme aasta jooksul pärast testamendiomaniku surma; kui esimene pärandi saaja on notari juurde pöördunud, kehtib teistele notari määratud tähtaeg. • Pärimisteateid avaldavad notarid aadressil www.ametlikudteadaanded.ee • Notariaalse testamendi koostamine maksab umbes 250 krooni. • Pärandi kättesaamisele kulub umbes pool aastat. Allikad: Tarvo Puri, Ivi Pihl
|
