Paari aasta taguste andmete järgi tuleb Eestis iga 100 000 elaniku kohta 11,6 tules hukkunut, selle kurva näitaja põhjal oleme tulesurmadelt maailmas Venemaa järel teisel kohal. Päästeameti pressiesindaja Rain Porsi sõnul on sel aastal hoonetes puhkenud enam kui 7000 tulekahju ja neis on hukkunud üle 130 inimese – sama palju kui terve eelmise aasta jooksul. Tulekahjude peamiste tekkepõhjustena nimetas Porss hooletut suitsetamist, lahtise tule kasutamist, elektriseadmeid, pühkimata korstnaid, rikkis kütteseadmeid ja ülekütmist. Sooja saab mõnest halust Ohutuse tagamiseks tuleb korstent puhastada vähemalt korra aastas, seda nõuet eirav eraisik võib saada kuni 18 000 krooni trahvi. Kui pühkimata korstna tõttu puhkeb tulekahju, võib tekkida probleeme kindlustusraha kättesaamisega. Tulekahju võivad põhjustada ka praod küttekollete kivide vahel, kust kuumus võib kanduda ehituskonstruktsioonidesse. Seetõttu on Porsi sõnul mõistlik kutsuda koos korstnapühkijaga koju pottsepp. Sageli saavad tulekahjud alguse aga ülekütmisest. Porsi sõnul on vale toppida ahi triiki puid täis. «See ei anna lisasooja, kuumendab hoopis korstna üle,» selgitas ta. «Ülekütmise tagajärjel võib kuumus kanduda läbi isolatsiooni või pragude, mida samuti tekitab suur kuumus, ehituskonstruktsioonideni ning need süüdata.» Ahju saab korralikult soojaks, pannes põlema vaid neli-viis kuiva halgu, segades neid pidevalt ja pannes ahju kinni, kui järele on jäänud söed, mis annavadki hõõgudes sooja. «Kui halge on vähe, köeb ahi ühtlasemalt,» selgitas Porss. Turvalisim on kütta puudega, sest pressitud küttematerjalidel on kõrgem põlemiskuumus. Ahju visatud suvaline praht tekitab korstnalõõri pigi ja tahma, mis võib seal süttida. Ving unest ei ärata Porss hoiatab küdeva kolde omapead jätmise eest. Kamina juures ei tohiks olla kergesti süttivaid esemeid. Ohtlikuks võivad saada ka lisakütteallikad. Nendegi läheduses ei tohi olla kergesti süttivaid asju ja kindlasti ei tohiks elektriradiaatoril kuivatada märgi rõivaid, mis võivad tekitada seadmes lühise. Radiaatoreid ja puhureid ei tohi panna ühte seinakontakti, sest nii võib ülepinge süüdata seina sees juhtmed. Enamik tuleõnnetusi juhtub öösiti. «Inimesed arvavad, et suits ja ving ajavad nad üles, aga ega ikka aja küll, suigutavad hoopis igavesele unele,» tõdes Porss. Seetõttu on oluline, et kodus oleks suitsuandur, ning paha ei teeks ka tulekustuti ja tulekustutustekk. Kütteperioodi eel ja ajal: • tuleb korsten ja tahmalõõrid hoida pragudeta ja puhtad; • ahju tuleb kütta mõõdukalt, liigkütmine on üks hoonete süttimise levinumaid põhjuseid; • tuleb jälgida, et elektrijuhtmestik oleks kahjustamata; • tulekahju aitavad varakult avasta suitsuandurid; • kütte- ja soojendusseadmeid ei tohi jätta järelevalveta; • külmunud torustikku ei tohi sulatada lahtise tulega. Allikas: päästeamet |
