|
Kirjas süüdistab UusMaa jurist Helvia Räägel maaklerit lepingus sätestatud
konkurentsipiirangu rikkumises, kirjutab Pärnu Postimees.
100 000 krooni suuruse trahvi ähvardusel keelas leping Vaheril kuus kuud
pärast UusMaast lahkumist eelmise tööandja kirjaliku loata konkureerivasse
firmasse tööle asuda.
Kinnisvaraekspert Pärnu OÜ juhataja ning Eesti kinnisvaramaaklerite koja
liikme Peeter Priski selgitusel on konkurentsipiirangu seadmine kinnisvaraäris
tavapärane.
Üldjuhul nõutakse konkurendi juurde lahkunud töötajalt tema koolitamiseks
tehtud kulutuste tagastamist. Ent arvesse lähevad vaid need kulutused, mis on
dokumentaalselt tõestatud, suvalist numbrit ei nimetata.
Sestab võibki Priski jutu järgi pidada tavapäratuks konkurentsipiirangu
rikkumise eest 100 000 krooni küsimist. «Sellise summa nõudmist näen küll
esimest korda,» lausus ta.
Sama meelt oli Vaher. Selmet UusMaa sõnakuulelikult 100 000 krooni võrra
rikkamaks teha, asus ta väljapääsu otsima. Vaheri õnneks oli seadus tema
poolel.
Vastavalt võlaõigusseadusele ning töölepinguseadusele peab tööandja maksma
konkurentsipiiranguga seotud töötajale eritasu või andma muud mõistlikku
hüvitist.
Kui hüvitist makstud pole, on konkurentsipiirangu rikkumise eest kahjutasu
nõudmine Rüütli advokaadibüroo vandeadvokaadi Vahur Krinali kinnitusel
põhjendamatu.
Vaheri väitel pole ta UusMaalt eritasu ega muud hüvitist konkurentsipiirangu
rakendamise eest saanud.
UusMaa Pärnu kontori juhataja Martin Vadami selgituse järgi võib hüvitisena
arvestada koolitusi ning 100 000-kroonine leppetrahv ongi mõeldud nende
katteks.
Vaher ei eita, et jõudis firmas töötatud aasta jooksul viis korda koolitusel
käia. Ent vaid ühele neist olevat kutsutud kõneleja väljastpoolt. Ülejäänud
koolitused olevat olnud firmasisesed ja seega mitte just väga kulukad.
Suurimaks trumbiks tööandjat vahetanud maakleri käes on aga asjaolu, et ta
pole allkirjastanud lepingut, millega ta 1. veebruaril 2007 tööle võeti.
Krinali selgitusel on töötaja tööle lubamine siiski võrdsustatud töölepingu
sõlmimisega. Nõnda, et palka oli Vaheril õigus saada. Küll aga ei kehti
allkirjastamata lepingus töötaja kahjuks rääkivad eritingimused, nagu seda on
konkurentsipiirang ja sellest tulenev rahanõue.
«Kui ta töölepingu sellisele vormile ei ole alla kirjutanud, siis ta pole
eritingimustes kokku leppinud,» lausus Krinal.
Päev enne maksetähtaega läkitas Vaher UusMaad esindavale juristile raha
asemel hoopis väljavõtted seadustest, mille alusel ta 100 000 krooni maksmisest
pääseda lootis.
Veelgi enam, põhjaliku kodutöö teinud Vaher teatas, et soovib hoopis UusMaalt
raha – selle eest, et firma pole talle tööraamatut tagastanud. Vastavalt
töölepinguseadusele on tööandja kohustatud iga päeva eest, mil ta tööraamatut
alusetult kinni on hoidnud, tasuma lahkunud töötajale keskmist päevapalka.
UusMaa juhataja Vadam pareeris süüdistusi väitega, et tööraamatu
kinnipidamisest saab rääkida vaid juhul, kui töötaja on palunud talle tööraamat
tagastada ning tööandja keeldub seda tegemast. Ta andis mõista, et Vaher pole
oma tööraamatut neilt küsinudki.
Tegelikult, vastavalt töölepinguseadusele, on tööandja kohustatud töötajale
tööraamatu andma töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja sel päeval
tööraamatut vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu
päeval, kui töötaja seda nõuab.
Vaheri kinnitusel on ta pärast UusMaast lahkumist korduvalt Vadamilt oma
tööraamatut palunud, ent Vadam on väitnud, et ei tea, kus see on. Võib-olla
olevat eelmise juhataja Ivo Vinkmanni käes.
Kahe nädala jooksul ei tulnud UusMaalt Vaheri saadetud kirjale mingit
vastust. Kui Vaher möödunud nädalal ettevõtte juristile järelepärimise tegi, sai
ta vastuseks, et arvestades asjaolusid, loobutakse nõudest tema vastu ning oma
tööraamatu võib ta kätte saada UusMaa Pärnu kontorist. Kogu lugu. Ei mingit
vabandust ega asjaolude selgitamist.
Eile oma endisesse töökohta tööraamatule järele läinud Vaherile pakuti tema
vana tööraamatu asemel, kus sees mitu sissekannet eelmistelt tööandjatelt,
hoopis uut tööraamatut.
Neiule prooviti selgeks teha, et ta polegi oma tööraamatut kunagi neile
toonud.
Vaher, olles kindel, et siiski viis oma tööraamatu UusMaale, keeldus uut
raamatut vastu võtmast. «Tühja tööraamatu võin ma ju igalt poolt saada,» ei
olnud ta UusMaa pakutava kaubaga rahul.
Järgmise sammuna plaanib Vaher töövaidluskomisjoni minna, et nüüd omakorda
temalt raha nõudnud firmalt tööraamatu tagastamata jätmise eest kahjutasu nõuda.
|
