|
Gallup
Otsing
Tarbija24.ee
|
|
Too
 |
Maatootjad ei näe palgatõusu võimalust (1)
24.10.2006 09:13
Jüri E. Kukk/Sakala
Kui mitmes majandussektoris tõstetakse töötajate
kinnihoidmiseks palku, siis põllumajandustootjad seda võimalust ei
näe. |
| |
|
|
Maal tehakse palju töid ära käsitsi. Hea töömees saab siiski korraliku palga välja teenida.
Foto: Elmo Riig / Sakala |
|
|
Põllumajandusettevõtte Kõo Agro direktor Tõnis Riisk
kurtis Sakalale, et korralike töötajate puudus on juba aastaid, eriti teravaks
on see aga muutunud viimasel ajal. Kõige rohkem napib lüpsjaid ja traktoriste.
«Puudust tunneme just headest töölistest, kohatäitjaid leiab ikka,»
lausus Riisk.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Aga
kui palju "lugupeetud" osaühingute juhatajad endale palka välja kirjutavad?
|
|
Direktori sõnul tõstetakse töötajate palku võimaluste
piires.
«Meil on tarvis palju investeerida ja see lämmatab palgatõusu
kõvasti. Inimestele ei saa paraku öelda, et meil pole võimalik palka tõsta, sest
investeerime tootmisesse,» kõneles Riisk.
Ettevõtte palkade suurust
direktor kommenteerima ei soostunud, kuid ütles, et need jäävad Eesti keskmise
piirimaile.
Lähen ära Soome
Osaühingu Karpo
juhataja Kalev Nurk leidis, et põllumajanduses on palgatõus töötajate
kinnihoidmiseks maha magatud.
«Tööjõu kvaliteet on tohutult langenud.
Võid ju palka kahe- või kolmekordseks tõsta, aga kui töömees mitmeks päevaks
jooma kukub, pole sellestki kasu,» rääkis Nurk.
Ta tõi näiteks
traktoristi, kes oli põldu liiga õhukeselt kultiveerinud. Märkuse peale vastanud
too, et läheb Soome ja võtab sõbradki kaasa.
Osaühingul olid suuremad
kaotused, kui korraga lahkusid nii farmi juht kui veterinaararst ning aprillis
läks parim lüpsja tööle Soome, sest seal pakutakse kuni kolm korda suuremat
palka.
Karpos tõstetakse töötasu sageli, kuid mitte palju korraga.
«Ei ole millestki tõsta,» nentis juhataja. Paremad töötajad teenivad
tema jutu järgi umbes Eesti keskmise brutopalga.
Raha
palgatõusuks pole
Osaühingu Paala juhataja Andrus Keerd ütles,
et korralikku palgatõusu on põllumajanduses väga raske ette võtta.
«Kõiki töötajaid peaks hoidma, aga raha ei tule peale. Meie palkadega
paremaid töömehi ei hoia,» arvas ta.
Juhataja hindas tööjõukulusid 40—50
protsendile kõigist kuludest.
«Kust raha võtta? Teravilja ja piima hind
püsivad aastaid enam-vähem samad, kulud aga kasvavad kiiresti,» kõneles
osaühingu Tribus juhatuse liige Roland Tulik.
Tema sõnutsi teenivad
lüpsjad Tribusis suvekuudel 4000—6000 krooni ja traktoristid keskmiselt 5000
krooni, kuid talvekuudel langeb nende töötasu sageli miinimumpalgani.
Investeering või palgatõus
Osaühingu Kõpu PM
juhataja Karel Tölp tõdes, et palgatõus põllumajanduses oleneb sellest, kusmaal
keegi arengu ja investeeringutega on.
«Meil läheb väga keeruliselt: uus
laut on valmimas ja kui kari sinna kolitakse, ei tule piimatoodang kohe kaasa,»
tunnistas Tölp.
Juhataja sõnul on osaühingu töötajaskond suur ja kirju,
kuid alkoholiprobleemiga inimesi õnneks siiski pole.
«Maal töötavatel
inimestel on raske motivatsiooni hoida, kui igal pool pasundatakse kõrgetest
palkadest või nende tõstmisest,» nentis juhataja.
Kõpu PM-i lüpsjate
palk oleneb sellest, kas nad töötavad lüpsiplatsil või torulüpsil. Torulüpsi
puhul on kulud suuremad, sest piimaliitrilt makstakse töötajaile rohkem.
Ka Kõpu osaühingust läks hiljuti üks karjabrigadir Soome
tööle. |
|
|
|
|
|
|
Kaebusteraamat
Reklaam
|
|
