|
Liviko impordijuht Erbi Kildjer soovitab suure seltskonnaga üritusele valida
pigem Uue Maailma veinid, sest need on vähem täidlased ja kergemad juua,
kirjutab SL Õhtuleht.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Taibu
ahah, saksamaal tsisternist villitud siirupi vee ja piirituse segu on siis vein
ao
Mis siin üldse veinikultuurist rääkida, hind paneb asja paika. Eestis on kahjuks veinid kallid. Ja m...
|
|
Kildjeri sõnul tasub eelistada näiteks Tšiili, Austraalia ja Lõuna-Aafrika
veine.
Kui üritusele on tulemas palju erinevat rahvast, on õigem lähtuda sellest, et
paljud neist ei orienteeru veinimaailmas väga hästi ja kergemate veinide valik
on õigustatud.
Eestis on levinud tendents, et vein valitakse suupistete juurde, mitte
vastupidi. Seega pannakse enne paika toidud, mida pakutakse ning alles seejärel
valitakse juurde veinid. Levinumad viinamarjasordid, millest valmistatakse
kergemaid veine on Sauvignon Blanc, Merlot, Chenin Blanc.
Raskemad, täidlasemad ja tugevama iseloomuga veinid sobivad pigem kamina ees
jutu vestmise kaaslaseks. Täidlasemate veinide viinamarjasordid on Chardonnay ja
Shiraz.
Vana Maailma veine tasub pakkuda teadlikumale veinitarbijate seltskonnale ja
sel juhul võib eelistada Itaalia või Prantsuse veine.
«Kahjuks on seni veel laialt levinud eelarvamus endiste sotsialismimaade
veinide suhtes. Sealseid veine peetakse siiani tulimagusateks,» ütles Kildjer.
Kildjeri arvates on sellised arvamused ajast, mil Eestisse jõudsid üliodavad
magusad veinid nagu näiteks Tokaji Ungarist. Tegelikult on poodides müügil väga
häid Ungari, Bulgaaria ja Rumeenia veine ja need on reeglina kergemad veinid,
mida algajal veininautijal on kerge tarbida.
Kildjer soovitab üritust ette valmistades küsida nõu asjatundjatelt.
«Catering firmast toitlustamist tellides tasuks küsida nõu sommeljeelt, kes
oskab parimat veini soovitada,» lisas Kildjer.
Kildjer soovitab tavalisele veinile vahelduseks terve vastuvõtt näiteks
vahuveiniga teha.
Vahuveine on samuti valgeid ja punaseid, kuivemaid ja magusamaid. Peamiselt
jagatakse vahuveinid valmistamise meetodi järgi kaheks: traditsioonilisel ehk
šampanjameetodil ja charmat` meetodil valmistatud vahuveinid.
Esimeste valmimisaeg on vähemalt üheksa kuu pikkune. Gaas tekib pudelis, mis
on aeganõudev protsess, seda tüüpi vahuveinid moodustavad turul olevaist umbes
20 protsenti.
Laiemalt levinud ehk charmat ` meetodil valminud vahuvein gaseeritakse
suurtes mahutites ja nende valmimisaeg on vaid paar nädalat.
On öeldud, et hästi sobivad kokku sarnaselt lõhnavad toit ja vein. Vürtsikale
toidule- suupistele sobib juurde üsna hästi magusam vein, kuid mitte kindlasti
dessertvein.
Kildjeri arvates võib vastuvõttudel pakkuda ka dessertveine ja cherry`sid.
Dessertveinid on enamasti heledad, valmistatud kas väärishallitusega kaetud
viinamarjadest, või siis kangustatud veinid, millele on lisatud kanget alkoholi.
Viimastest on rohkem tuntud portvein, millest enam kui 90 protsenti on
valmistatud punastest viinamarjadest.
Kangustatud veine nimetatakse ka cherry`deks, mille alkoholisisaldus on 16 –
20 protsenti.
On kujunenud, et kuuma ilmaga eelistatakse pakkuda valgeid ja kergemaid
veine, jahedaga punaseid ja täidlasemaid veine.
Veini lahjendamist mineraalveega peetakse halvaks tooniks, kui seda on vaja
teha, siis tasuks selleks valida mõni kergem vein.
Ei tasu muretseda, et mõni suupiste veini juurde ei sobi. Pigem valida toit,
mis meeldib ning vein, mis meeldib. Toimetas SL Õhtuleht |
