Tervis
 |
Füsioterapeut: haiglaga ravi ei lõpe
24.10.2006 09:19
Katrin Kuljus/Virumaa Teataja
Kuu aega on Rakvere haiglas töötanud noor
füsioterapeut Kadri Kaarna, kes aitab inimestel õppida toime tulema kehaga, mis
pärast haigust või operatsiooni käitub teistmoodi. |
| |
|
|
Rakvere haigla füsioterapeut Kadri Kaarna püüab oma patsiente motiveerida ka kodus regulaarselt võimlema.
Foto: Tairo Lutter/Virumaa Teataja |
|
|
Mida teeb haiglas füsioterapeut?
Arst paneb diagnoosi ja kirjutab taastusravi kaardile, kas ta
soovitab massaa˛i, võimlemist või mõlemat. Mina vaatan omakorda patsiendi üle,
tema põhidiagnoosi, uurin, kas ravialusel on ka mingeid muid probleeme, millega
veel oleks vaja tegeleda. Seejärel teen raviplaani - eesmärgid, mida oleks vaja
saavutada sel ajal, kui ta on haiglas. Ja siis hakkame tegutsema.
Kui kaua patsient teie juures käib?
Alates
paarist päevast. Kõik oleneb sellest, kui kaua patsient veel haiglaravil on.
Millised ravialused vajavad füsioteraapiat?
Nii
kirurgia- kui ka siseosakonna patsiendid saadetakse taastusravisse. Minu eesmärk
on aidata patsient nii kaugele, et ta saaks ise oma koduste toimetustega
hakkama: ise riidesse, ise süüa, teha kergemaid kodutöid, minna tagasi oma
töökohta. Haiglasolemise aeg on oluline, kuid ravi ei lõpe haiglaga - eesmärk
on, et ta suudaks haiglast oma tavakeskkonda minnes hakkama saada.
Tooge mõni näide.
Puusaproteesidega
patsientidel on taastumisprotsess väga pikk. Ka kodus tuleb neil edasi võimelda.
Ja on asju, mida teha ei tohi, näiteks madalale istuda.
Insuldi saanud
patsiendil on tihti üks kehapool või siis ka mõlemad halvatud. Sõltuvalt
raskusastmest saab patsient taastada oma endise võimekuse.
Millal on vaja massaa˛i, millal võimlemist?
Nii
kehalised harjutused kui ka massaa˛ on osa füsioteraapiast. Kõige parem on teha
protseduurid koos, kuid näiteks, kui on puusaprotees, pole vaja massaa˛i teha,
pigem on olulisem tugevdada neid lihaseid, mis sooritavad liigutusi
puusaliigeses, ja õpetada inimesele liigutusmustreid ehk kuidas voodis istuma
tõusta ja tugiraami abil püsti saada.
Kui on õlavöötme-kaelaprobleemid,
on näidustatud massaa˛, sest lihased on pinges ja lisaks võimlemisele teeb head
lõõgastav ja lihaseid lõdvestav massaa˛, mis ühtlasi kiirendab ainevahetust ja
verevarustust ning lihase funktsioon paraneb.
Insuldi tagajärjel
halvatud poolele on olulised nii venitused kui ka massaa˛.
Nii et kõik
sõltub diagnoosist.
Kas võimlemisega saab endale ka kahju
teha?
Jah, otse loomulikult. Tavaliselt on nii, et näitan
inimesele, kes minu juurde tuleb näiteks haige seljaga, milliseid harjutusi tal
tuleks teha ja milliseid ei tohi teha. Ja neid harjutusi teen ma inimesega koos
mitmel korral, sest ühe korraga ei pruugi talle õigesti meelde jääda, teeb
näiteks vale amplituudiga või hoiab valel ajal hinge kinni.
Istuva
eluviisiga inimesel soovitan kindlasti teha venitusi päeva jooksul korduvalt nii
kaela- kui ka õlavöötmele, seljale. Sundasendid – autosõit, arvutiga töötamine
jne – koormavad lihaseid ning sealt need pinged tulevad, kael ja selg väsivad
ning valutavad.
Kui on nõrk selg ja seljavalud, siis kiputakse arvama,
et seljalihaseid on vaja tugevamaks treenida. Tegelikult võib probleem olla ka
kõhulihastes, sest lülisammast toetavad lisaks seljalihastele ka kõhu- ja
tuharalihased.
Kuidas aru saada, millised lihased vajavad
treenimist?
Rühivaatluse järgi. Olen teinud lihastele ka teste.
Ja vastavalt sellele soovitan harjutusi.
Kas on tulnud ette ka
juhtumeid, kus patsient lööb käega ega hakka tegema teie soovitatud
harjutusi?
Jah, on ikka.
Mis sellest
patsiendist siis saab?
Mina ei saa inimese eest harjutusi teha.
Alguses ma abistan teda ja jagan soovitusi, aga kui inimesel puudub
motivatsioon, siis tuleb temaga rääkida, parandada eneseusku.
Näiteks,
kui inimesel on jalg amputeeritud, siis mõtleb ta tavaliselt, et ongi kõik, olen
vigane. Ka pärast insulti on aktiivsel inimesel väga raske leppida sellega, kui
üks kehapool ei tööta. Arvatakse, et ei saa midagi muuta, kuid saab ju õppida
toime tulema. Iga algus on raske!
Aga kui inimene jääbki
seisukohale, et kõik on otsas?
Kui inimene harjutusi ei tee,
siis tema olukord ei parane. Muidugi, ka harjutusi tehes ei pruugi endiseks
saada, on võimalus, et teovõime taastub näiteks 50-60 protsendi ulatuses, mis on
ikkagi parem kui mitte midagi. Paranemine sõltub haigestumise raskusastmest.
Nii et inimene siis ikka saab ise midagi ära teha?
Inimene ise saab väga palju ära teha.
Kui palju teie
võimlete?
Võimlen igal hommikul või õhtul. |
|
|
|
|
|
|
Kaebusteraamat
Reklaam
|
