| Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi teadur Kairi Kõlves keskendus septembri lõpus kaitstud doktoritöös enesetapu põhjustele ehk sellele, millised on suurimad riskitegurid nii eestlaste kui ka siinse venekeelse elanikkonna hulgas. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | SANT
Täitsa päri. Kainelt mina küll ei julge endale nööri kaela panna, kuigi ihkan surra. Saaks Eesti ühe...
Vutlar
meie ühiskonna häda on liigne tõmbumine vutlarisse ehk enesesse. Elatakse põhimõttel, et kui mul o...
|
|
Enesetapjate lähedaste ja kontrollgrupi (sinna kuulusid suitsiidi sooritanutega samast soost, rahvusest, vanusest ja piirkonnast inimesed – toim) küsitlemisel selgus, et suitsiidi riskiteguritest on olulisel kohal alkohol. Alkoholisõltlased Uurimuse järgi olid 61 protsenti enesetapjatest alkoholisõltlased või kuritarvitajad. Kõlves märkis, et nii alkoholi kui ka uimastite küüsis oli enesetapjatest 69 protsenti venelasi ja 59 protsenti eestlasi. Kõlvese sõnul on üks olulisi enesetapu põhjusi ka haigestumine, raske haigus oli neljandikul suitsiidi sooritanutest. Ta lisas, et pea eranditult oli tegemist raskete haigustega, nagu kasvaja, insult ja infarkt. «Haigestumine suurendas venelaste puhul mõnevõrra enam suitsiidiriski,» sõnas Kõlves. Elusündmused eestlasi ja venelasi Kõlvese sõnul väga erinevalt ei mõjutanud. «Peaaegu võrdselt tulid esile perekonfliktid ja rahalised raskused, mis olid sageli seotud töökaotusega,» rääkis ta. Pereprobleemid eelnesid enesetapule venelaste seas 40 protsendil ja eestlastest 34 protsendil, rahalistes raskustes oli enne elust lahkumist neljandik. Kõlvese sõnul ilmnes, et oluliseks enesetapuriski suurendajaks on üksindus, samas kui partneriga kooselu on kaitsev tegur. Nimelt selgus uuringust, et 55 protsenti vene rahvusest ja 59 protsenti eestlastest ei elanud enne suitsiidi koos partneriga. Kõlvese sõnul ei saa suitsiidi puhul siiski ühte või teist riskitegurit üle- ega alatähtsustada, sest tihti on mitu põhjust korraga. «Liigne alkoholitarvitamine võib tuua kaasa töö- ja perekaotuse või vastupidi, inimene hakkab pärast neid sündmusi jooma,» selgitas ta. Venelastel rohkem Kõlvese andmetel oli vahetult enne Eesti taasiseseisvumist venekeelse elanikkonna enesetappude arv 100 000 inimese kohta väiksem kui eestlastel. Pärast taasiseseisvumist tõusis venekeelse elanikkonna näitaja aga eestlaste omast kõrgemaks. Iseseisvuse alguses sagenesid enesetapud kõigi eestimaalaste seas – 90ndate keskpaigaks 41 enesetapuni 100 000 inimese kohta. Halvimaks aastaks oli 1994, mil oma elu külge pani käe veidi üle 600 inimese. Viimase kümne aastaga on enesetappude arv siiski märgatavalt vähenenud. Nüüdseks on suitsiidide arv 100 000 inimese kohta langenud 20ni. Suitsiidid on vähenenud kõige enam peamises riskigrupis, kelleks on keskealised mehed. «Muret teeb, et noorte, kuni 24-aastaste suitsiidid püsivad stabiilsed ega ilmuta vähenemise märke,» ütles Kõlves. Ta nentis, et enesetappude arvu vähenemisest hoolimata on Eesti suitsiidide poolest Euroopas endiselt kõrgel kuuendal kohal. «Olulisemaid tegureid enesetappude vähendamiseks oleks karmim alkoholivastane poliitika ja perekonnaväärtuste hoidmine,» ütles Kõlves. |
