|
Columbia Ülikooli ja New Mexico Ülikooli teadlaste poolt konstrueeritud
arvuti MAYA-II kasutab oma töös erinevalt tavaarvutite ränil baseeruvate
mikrokiipide ja protsessorite asemel DNA ahelate võimet talletada
informatsiooni, nn DNA loogikalülitusi (ik DNA logic gate). Need lülitused
koosnevad spetsiifiliste DNA sisendjärjestustega seonduvatest DNA ahelatest, mis
seondudes moodustavad uue, ensüümina toimiva ahela, mis omakorda modifitseerib
teist lühikest DNA ahelat väljundahelaks.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Mait666
tehisintellekti loomine nagu vä,
baba
KUi kiiresti need keemilised lülitamised siis toimuvad?
|
|
Kuna DNA suudab koondada äärmiselt suure hulga informatsiooni, on sellistel
arvutitel tulevikus eeldatavasti suur kasutuspotentsiaal, vahendas Geenikeskus
New Scientist'i.
Mängides MAYA-II-ga trips-traps-trulli, peab arvuti alati saama "käia"
esimesena keskmisele ruudule. Inimene lisab oma käiku tehes kõigile ülejäänud
kaheksale mänguväljale vastavasse sensorisse spetsiifilise konkreetsele käigule
vastava DNA järjestuse.
Iga sensor sisaldab 14-18 DNA loogikalülitust. Kui inimene on oma "käigu"
teinud, reageerib MAYA-II sellele keemiliselt, genereerides inimeselt saadud
sisend-DNA põhjal uue DNA järjestuse, mis viitab valitud mänguväljale ning
informeerib tehtud "käigust" ka teisi mänguvälju.
Süsteemi ühe looja, Columbia Ülikooli teadlase Joanne Macdonaldi sõnul on
MAYA-II näol tegu bioarvutite järgmise põlvkonnaga, mis oma olemuselt sarnaneb
esimeste ränimikrokiipide, millel oli sadu loogilisi ühendusi, leiutamisega.
Ka Manchasteri Ülikooli ekspert Martyn Amos leiab, et DNA-arvutite
arendamisel on MAYA-II suund õige. Siiski ei suuda see tema arvates vähemalt
esialgu konkureerida ränil põhinevate mikrokiipidega, kuna MAYA-II mõtleb käike
kuni 30 minutit ning vajab väliskommunikatsiooniks veel ka teist
arvutit. |
