| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | elektrik
asja ilu on selles, et proovi siis mööda sõita ees 90ga töllerdavast rekkast, kui auto üle saja ei l...
to 13.33
seda juttu mine räägi alonsole või suumahherile kui naerualuseks saamise soov on suur.Sellised sõidu...
|
|
Esimesed Siemensi loodud kiirusekontrolliga autod peaksid turule jõudma juba 2008. aastal, kuid millistele see imevigur külge pannakse, on seni hästi hoitud saladus. Tehnilisest vaatevinklist on kiirusekontrollija väga lihtne seadeldis. Selle olulisim osa on kaamera, mis tunneb ära suurimat lubatud sõidukiirust määravad liiklusmärgid ja neile kantud numbrid. Kiirust ei lisa Kui kaamera märkab kiirusepiirangut, kontrollib see auto navigatsioonisüsteemi kaudu, kas niisugune kiirusepiirang tõesti kehtib. Kui navigatsioonisüsteem kinnitab, et läbitaval teelõigul tuleks tõepoolest sõita näiteks 70-kilomeetrise tunnikiirusega, antakse juhile sellest märku. Väike projektor kuvaks soovituse kiirust vähendada auto tuuleklaasile juhi silmade kõrgusele. Lisaks tahab Siemens pakkuda võimalust ühendada liiklusmärke lugev kaamera auto kiirusehoidjaga, mis võiks täiesti iseseisvalt auto kiirust reguleerida. Õigemini auto kiirust vähendada, sest võimalust, et auto näiteks linnast maanteele jõudes ise kiirust lisaks, Siemens pakkuda ei kavatse. Juht jääb juhiks Kas Siemensi plaan on järjekordne samm täiesti iseseisva auto suunas ning osake vandenõust muuta autojuht tavaliseks reisijaks? Siemensi pressiesindaja Enno Pflug on teist meelt. Ta möönis, et näiteks lennukitesse võib tõesti nii palju elektroonilisi vidinaid toppida, et need suudavad taevastes avarustes täiesti iseseisvalt lennata. Ent õpetada auto õigesti reageerima kõigile liikluses tekkida võivatele olukordadele, oleks Pflugi sõnul liiga keeruline ja kallis, et see lähitulevikus ära tasuks. Pealegi, leidis Pflug, poleks suurem osa autojuhtidest kohe kuidagi nõus reisijaks taanduma. «Meie eesmärk on autojuhtide elu mugavamaks muuta,» sedastas Pflug. «Ka nende juhtide, kes autosõitu naudivad.» |
