|
Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jaak Tõrs tõdes, et
portfellide mahu kasv on aastaga oluliselt langenud, sest 2006. aastal ületas
laenude kasvutempo pidevalt 50 protsendi taset.
«Laenuturu dünaamika on aasta esimesel poolel seega muutunud. Kõige selgemalt
näitab seda uute laenude mahu vähenemine. 2007. aasta esimesel poolaastal kasvas
pankade laenu- ja liisinguportfell 31 miljardit krooni,» märkis Tõrs. Tema sõnul
on see peaaegu võrdne 2006. aasta esimesel poolel välja antud laenude mahuga
ning jääb 6 miljardi krooniga alla möödunud aasta teisel poolel välja antud
laenude kogusuurusele.
«2007. aastal on ühes kuus välja antud laenude ja liisingute koguväärtus
ulatunud reeglina 4-5 miljardi kroonini, samas kui 2006. aasta teisel poolaastal
suurenesid portfellid kuus ligi 6-7 miljardit krooni.»
Aeglustumise peamine põhjus on Tõrsi sõnul eluasemelaenude loium kasv, mis on
aasta arvestuses taandunud 65 protsendilt 49 protsendile. Samas ületab
tarbimislaenude juurdekasv 50 protsendi taset. «Siiski oli juuni tarbimislaenude
mahu suurenemine kolmandiku võrra väiksem kui varasematel kuudel ning see
võib-olla märgiks, et ka tarbimislaenude kasv on hakanud aeglustuma.»
Kokkuvõttes on Eesti Panga hinnangul laenuturu areng siiani üldiselt
kooskõlas nn pehme maandumise stsenaariumiga. «Selle arengusuuna jätkumiseks
peavad pangad laenuotsuste tegemisel ka edaspidi arvestama kõiki riske ning
hindama põhjalikult klientide maksevõimet. Lisaks tuleb laenupoliitika
kujundamisel kindlasti silmas pidada Eesti majanduse riskistsenaariume, näiteks
prognoositust madalama majanduskasvu mõju portfellide kvaliteedile,» lisas Tõrs.
Pehme maandumise toetamisel ja sisenõudluse kasvu pidurdamisel on endiselt
võtmeroll eelarvepoliitikal. «Oleme jätkuvalt seisukohal, et 2007. aasta eelarve
ülejääk peab jääma eelmise aastaga võrreldavale tasemel ning tuleb hoiduda
kulude suurendamisest lisaeelarve kaudu.» Toimetas Postimees.ee |
