Tõele au andes tuleb siiski tunnistada, et koos siseviimistlusega küündib summa umbes 75 000 kroonini. Iirimaal innustust kogunud aktiviste küttis veelgi tagant ehitajatest sõprade-tuttavate ironiseerimine ning leebe tögamine. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | O. Majale
aga isegi kui on 2x50000 või 3x50000, ei maksa seda miljonit, mida täielike lobudike eest tahetakse....
O. Maja
Põhkmaja ehk imeodava maja juures pööratakse siin kogu tähelepanu maja kui nelja seinaga karbi ehitu...
|
|
50 000-kroonise maja puhul oli peamine nõue ehitada säästlikult, kuid seejuures maksimaalselt tervisliku sisekliimaga elamu. Siiski jättis see alles mitmeid valikuid, nagu põhumaja, kergsavimaja, tampsavimaja.Küsimusele, kas on võimalik ehitada maja 50 000 krooniga, oleks vastus selline: kui on aega ja inimesi, kes on algatusvõimelised, tahtejõulised, kannatlikud ning vähemalt ühel on teadmised looduslähedase ehitamise võtetest, on see võimalik. Iseasi, kas see on väga praktiline. Näiteks, vundamendi valamine (betoon) antud majal oleks läinud maksma ligi 20 000 krooni ning töö oleks tehtud ühe päevaga. Maakivi vundamendi jaoks läks vaja kahte meest, kes esmalt kahe päeva jooksul põlluveerelt kivisid kohale vedasid ja seejärel nädalaga need paika sättisid. Materjalikulu siinkohal oli peaaegu olematu, ent kui oleks palgatud meister seda tööd tegema, oleks mõni mees sellise töö eest küsinud maja eelarve, umbes 50 000 krooni. Kuid peamine, mis selle projektiga tõestati, et ehitades taaskasutatud materjalidest (palk, ahju- ja korstnakivid, vanad aknad jms) ja kohalikest olemasolevatest materjalidest, on võimalik ehitada säästvalt, samal ajal tarbides vähem ning tulem on maja, kus sisekliima on iga kell meeldivam kui tehismaterjalidest ehitatud majas. Materjaliks savi või põhk Traditsioonilisi tampsavimaju ehitati üsna agaralt eelmise sajandi algul. Oma hea sisekliima tõttu pälvisid need erilise tunnustuse just hobusetallidena, kuna hobused teatavasti ei kannata liigset niiskust; savisein reguleeris aga talli sisekliimat sel määral, et hobused pakatasid tervisest. Inimestele kipub traditsiooniline tampsavimaja siiski külmaks jääma, seetõttu meie sellise maja ideest loobusime. Põhumajade suhtes jäime pisut äraootavale seisukohale. Kui praegu sedalaadi maja ehitama hakkaks, siis valiks ilmselt roopakid, et ära hoida näriliste huvi põhus leiduvate viljaterade vastu ning vältida metallvõrgu kasutamist krohvialusmatiks. Aga kuna otsene kogemus seni puudub, siis mine võta kinni. Võib-olla on just põhumaja kõige etem. Tol hetkel tundus aga kergsavimaja ehitamine Eesti kliimas kõige mõistlikum valik. Loomulikult nii nagu iga savimaja, nõuab ka kergsavimaja kõrget vundamenti ja laiu räästaid, mis kaitseksid seinu tuulte ja vihmade eest. Kuna maja otsustati ehitada Lõuna-Eestisse, oli loomulikuks valikuks kasutada kohalikku savi. Tõsi, iga maapõues leiduv savi meenutav tihke materjal ei pruugi veel savi olla. Punakas mass võib osutuda hoopis saviliivaks või liivsaviks. Jõudmaks selgusele, kas materjal sobib kergsavimaja ehitamiseks on vaja vilunud inimest, kes oskab liiva osa määrata ja seejärel retsepti luua. Kust aga sellist meistrit leida? Üheks võimaluseks on MTÜ HääOm (www.zone.ee/heaom) lehelt uurida, millal Saviukumaja külalisesinejad koolitusi pakuvad, võtta oma materjal kaasa ja tulla aga näitama. Kui materjal kergsavimaja ehituseks ei sobigi, siis võib mõnikord moreen sobida savikrohvi valmistamiseks. Kindlasti on koduõue savikal materjalil aga perspektiivi tampsavimaja valmistamiseks. Kergsavimaja ehitamise protsess meenutab paljuski tüüpilise karkassmaja ehitust, kus peamiseks erinevuseks on savi kasutamine. See segatakse näiteks kuiva hakkepuidu, linaluu või kanepiluuga ning tambitakse kergelt saalungite vahele. Kergsavimaja ehitamisele kaasati MTÜ HääOm abil ka võõrast jõudu. Nii mõnelgi korral olid hakkajateks sootuks lapsed, kes tundsid suurt rõõmu, et nende abil seinad kerkisid ning seejuures ei kostnud mingit keelamist – ära tee nii, ära määri end ära. Tõsi, tampimise ja savikrohvimise juures saab kasutada hakkajate abikäsi, kuid vundamendikivide sättimine ning vahtvärgi ehitus tahab vilunud silma ja kätt. Asjaosalised ise ütlesid, et külakogukonnas saanuks umbes sajand tagasi kõik sellised tööd talgu korras tehtud. Abiväge jagub Abiks käidud sel ajal küll ühe, küll teise juures ja meistreid kutsutud vaid siis, kui oma mõistus «pääle es naka». Nüüd on olukord aga sootuks teine, ka maal pole kellelgi sellist aega. Tihti palgatakse sootuks töölised oma maja ehitama, sest spetsialistil kulgeb ehitustegevus kiiremini ja oma kallist aega saab kasutada sootuks otstarbekamalt. Ometi on tekkinud linnainimesi, kes väsinuna kontoritööst tulevad hea meelega näiteks vundamendi tarbeks põllukive veeretama ning on nõus sümboolse summagi tasuma teadmiste ja kogemuste eest, mida oma ala spetsialistid jagavad. Lihtsamate tööde juures saab selliseid abikäsi kasutada ning seda selle maja juures ka tehti. Saviukumaja päälik on hirmutanud, et pärast seda projekti loobub ta igasuguste koolituste tegemistest, tuues põhjenduseks samuti ajapuuduse, lisades, et tema teadmisi saavad edaspidi üksnes sellid, kes võtavad sarnaseid tegemisi sama suure entusiasmiga kui ta ise. Korduma kippuvad küsimused Kas savimaja hooldamine on keerulisem tavalisest majast? Ei, ei ole. Valminud maja vajab loomulikult heaperemehelikku hooldust. Ka palkmaja hävib, kui katus laseb läbi. Kui pikk on kergsavimaja eluiga? Kui heaperemehelikult majaga ümber käia, kestab see mitu inimpõlve. Kas ehitusjärelvalvega on savimaja ehitamisel palju seletamist ja vaidlusi? Ei pruugi, aga pole ka välistatud. Oleneb järelevaataja silmaringist ja võimetest. Kui palju selliseid maju on Eestis ehitatud? Esialgu meie teada suhteliselt vähe. Otepääl, Põlvamaal ja Võrumaal mõned majad. Järgmisel aastal on Lilleorul plaanis püsti panna ilmselt paar kergsavimaja. Materjali liik Tihedus Veesisald. Soojusjuh. kg/m³ % W/m²K Klaasvill 17 1,5 0,033 Hundinuia tõlvikute vill 31 8,1 0,034 Hekseldatud pilliroog 97 7,1 0,039 Linaluu 112 7,2 0,031 Höövlilaast 117 8,2 0,042 Freesturvas 136 8,0 0,036 Saepuru 179 3,1 0,043
|
