|
Artikkel ilmus Postimehe lisaväljaandes Otsustaja.
Rõivatootja Baltika stilisti ja moekoordinaatori Aet Alevi sõnul ei sea nad
kontoritöötajate rõivastusele piire – kuna tegemist on moeettevõttega,
soositakse vaba ja loomingulist lähenemist. «Baltika Grupis töötab enam kui 2000
erinevate tööülesannetega inimest, seega ei ole ka ühtne vorm mõeldav. Kindel
riietus on ainult meie kaupluste teenindajatel. Iga meie brändipoe, Montoni,
Baltmani, Mosiaici ja Ivo Nikkolo töötajate riietus lähtub kaubamärgi käekirjast
ja kollektsioonist,» täpsustab ta. «Hüppelisi muudatusi kontorirõivastuse moes viimasel aastal pole olnud,» rääkis Alev. Rõivastus jääb üldjuhul formaalseks, kuid kindlasti on oma mõju ka sellel, et üldine moejoon soosib praegu klassikalisi kostüüme ja ülikondi. Liiatigi peab ka kontorimood ühte sammu üldise maailmamoega. Vormirõivaste osas küll siiski peamiselt värvide ja kangaste poolelt. Moekust saab lisada just pluuside, kudumite ja detailidega. Näiteks moelavadelt on praegu vest vormirõivastuse favoriitide hulka jõudnud ja lips on popp element nii meeste kui ka naiste vormirõivastuses. Vormirõivastuse olemus on seotud pigem firma käekirjaga ja töö iseloomuga – oleneb mis valdkonnas ja mis laadi suhtlusega tegemist on. Baltika kogemus näitab, et töist rõivastust võib jagada kahte suuremasse gruppi. Sellistes ametites ja asutustes, kus klientidega suhtlemisel tuleb olla ülimalt korrektne ja usaldusväärne, on ka rõivastusel sama ülesanne – maitsekas ja korrektne, samas neutraalne. Liigset silmatorkavust loetakse pigem ebasobivaks. Samas on palju väikseid firmasid ja büroosid, kelle töine suhtlus ja tegevus võimaldab olla oma töötajate rõivastuse osas paindlik. Soositakse moodsat ja isikupärast, rohkem niinimetatud smart casual’i stiili, räägib Alev. Kai Suurman, kes tegeleb Baltika Grupis vormirõivaste tellimustega, kinnitab, et kontorirõivaste tellimuste esitamisel pööratakse suurt tähelepanu kanga kvaliteedile ja vastupidavusele. Palju soovitakse kostüüme näiteks tavapärasest meesteülikonna kangast ning ka nanotehnoloogiliselt töödeldud kangad koguvad hoogsalt populaarsust. Viimasel ajal on eelistatumad värvid beež, hall, erinevad triibulised, tumesinine ja tumepunane, samas musta värvi pigem välditakse. EMT avalike suhete juhi Kaja Pino sõnul on neil vormiriietus ette nähtud vaid firma müügiesindajatele ehk poodides töötavatele inimestele. «Vormirõivad annab neile EMT ning kaasas on ka juhend lisandite kohta,» kirjeldas Pino. «Näiteks mehed peavad tumedate pükstega kandma tumedaid kingi ja naised ei tohi kanda nimesildi kohal suurt silmapaistvat prossi.» Teistele töötajatele pole EMT riietuseks norme kehtestanud. Kodukorras on küll Pino sõnul sätestatud, et töötaja kannab korrektset riietust, kuid korrektsuse määr on igaühe enda teha ning sõltub kindlasti töötaja ametikohast. «Mina näiteks käin tavaliselt riides pikad püksid/kontoripluus stiilis, kuid võimalike teleintervjuude jaoks on mul alati pintsak kapis,» rääkis ta. «Kuna meil on üsna noor ja ütleksin, et ka väga intelligentne töötajaskond, siis näeb üldpilt tervikuna välja moodne ja maitsekas.»
Pino hinnangul on kontorimood aastate jooksul kindlasti vabamaks läinud: klassikaline ülikond või kostüüm pole enam valdav stiil. Üldistatult võiks öelda, et varasem vabas stiilis reede hakkab vähehaaval laienema vabas stiilis nädalaks. Ideaalne riietus kontoris on mugav ja kindlasti selline, mis istudes ei kortsu. Moeajakirjanik Urmas Väljaots nendib, et uue hooaja alguses ei räägita sellest, milliseks on muutunud kontorimood, vaid ikka moetrendidest üldiselt, mida igapäevase kontorirõivastusega siduda saab. «Kui kontorimoe all mõista bürootööl kantavat riietust, siis see erineb ettevõtteti,» rääkis ta. «Mõnes, eriti klienditeenindamisega tegelevas ettevõttes tuleb kanda klassikalist ametivormi.» Teises firmas, eelkõige suurkorporatsioonides, nõutakse soliidset riietust, mis naistel tähendab kostüümi ja meestel ülikonna kandmist, need kaks on aga oma olemuselt klassikalised ning hooajatrendidest sõltumatud. Meeste klassikaline ülikond on säilinud praktiliselt muutumatuna juba 1930. aastatest peale, rääkis Väljaots. Leidub ka ettevõtteid, kus riietus on suhteliselt vaba, eelkõige on tegu väiksemate ja nii-öelda loovamate ettevõtetega. Seal töötavatel inimestel on enam vabadust ja nad saavad kõige rohkem moetrende järgida. Peab vaid kinni pidama heast kombest, et riietuda tuleb viisakalt, see tähendab ei liigset alastust ega silmatorkavust, kõneleb Väljaots. Ideaalne riietus bürootöötajale oleneb Väljaotsa sõnul inimesest ja tema stiilitundest. «Kui ollakse hea maitsega ning särav isiksus, võib proovida erinevaid kombinatsioone. Muidu on meestele kindlaim variant ikkagi ülikond. Naistel on valikuvabadust rohkem – peale pükste saab kanda ka seelikuid ja kleite, kuid need ei tohiks olla liiga lühikesed. Niisamuti nagu toppidel ei tohiks olla liiga sügavat dekolteed, » täpsustab ta. Moekunstnik Tanel Veenre lisab, et mood on tänapäeval nii laiali valgunud ja salliv ning mugavus ja personaalne stiil on muutunud esimeseks kriteeriumiks kõigi rangelt reglementeeritud univormide ees. Veenre ise pooldab tegelikult kodukontoris töötamist. Büroodes kasutatava ühtse vormirõivastuse valimisel lähtutakse peamiselt:
1) töö iseloomust ja rõivastuse rollist selles – kas ametlik või smart casual’i stiil;
2) materjal – nõudmised kanga hooldatavusele;
3) mugavus – eri figuuriga inimestele sobimine.
Mis on ideaalne riietus bürootöötajaile?
• Naistel keskmise pikkusega, hästiistuv üherealine jakk. Meestel kahe-kolme nööbiga üherealine pintsak.
• Paar komplekti pluuse ja särke. Kui üks pluus on pesus, on olemas teine samasugune või sarnane. Naistel võiks vormirõivastuse komplekti hulgas olla nii sirge lõikega püksid kui ka lihtsa joonega hästiistuv seelik! Töö iseloomu või oma figuuri arvestades saavad kandjad teha mugava valiku.
• Meestele soovitaksin kindlasti komplekti kahte paari pükse.
Allikas: Aet Alev
|
