Kasu
 |
Rulluisk on täpselt nii hea, kui tugevad on selle raam ja rattad (16)
24.04.2008 00:01
Eve Kruuse, Postimees
Üks mees, kes ostis «kõige prestiižsemad» rulluisud, sõitis nendega oma elu kõige kehvema maratoni. Ta oli sunnitud kahel korral uisud jalast võtma, need läbi pisarate jõuga uuesti jalga panema ja hambad risti finiši poole kulgema.
|
| |
|
|
Rulluisk
Foto: Egert Kamenik |
|
|
|
|
Juhtunu moraal on lihtne: rulluisu valimisel osutub määravaks inimese jala kuju jm näitajad, aga ka sõitja eesmärk. Kui soovitakse sõites vaid ilusat ilma nautida, tasub valida uisk, millel on mugav saabas, kui aga eesmärgiks on hoolega trenni teha, siis on tähtsaim uisu all olev ratas.
Harrastaja uisu ratta läbimõõt on 80–82 mm, ka trikitamiseks mõeldud uisud on väiksemate ratastega.
| | |
| | | VIIMASED KOMMENTAARID | Siil
Natuke mõttetu jutt jah see liiva ja tolmu ning niiskuse osa. Loomulikult ideaalis tuleks neid kõiki...
kutsake
kusjuures on isegi juhtund natuke niiskema ilmaga uisutama...teinekord isegi vihma sadama hakkand......
|
|
Rulluisuga, millel all 100 mm läbimõõduga rattad, saab juba väga kiiret sõitu teha, selgitas Hawaii Expressi tootejuht Siim Toim. Väiksema rattaga on parem manööverdada, suurema rattaga saab kiiremini sõita.
Uisk koosneb neljast osast: saabas, raam, laagrid ja rattad. Uisu headuse määrab materjal, millest on tehtud raam ja saapa tallaosa. Tavaliselt on raamid plastist või alumiiniumist, viimane on tänu jäikusele kindlasti parem.
Kui näiteks suurema kehakaaluga inimene sõidab uisuga, millel on läbipainduv raam, võib see järele anda ja saabas rattale peale vajuda, ning see poob laagri kinni. See omakorda tähendab, et ratas ei veere enam nii hästi ega võimalda kiiret sõitu.
Alumiiniumist raam, mida tehakse eri alumiiniumisulamitest, on oluliselt jäigem, ja kogu jõud, mis uisu tõukesse läheb, annab lisakiirust. Samuti on tähtis raami ja saapa jäikus.
Head kuullaagrid ei kuumene
Laagreid, mis on uisurataste sees, liigitatakse standardite järgi ABEC kolm, viis ja seitse. Kolm on lihtne laager, mis mõeldud lasteuiskudele, laager viis on harrastaja tasemel uisu ratta sees, laagriga seitse saab juba väga kiiresti sõita.
Sõitmise ajal käib kuullaager uisu ratta sees kiiresti ringi, liikumise mõjul laagris olevad kuulid soojenevad ja paisuvad. Ja mida rohkem need paisuvad, seda kehvemini käivad rattad ringi, hakates hoogu takistama.
Mida paremast materjalist ja töötlusega on kuullaager, seda vähem see paisub ja seda kiiremini uisk liigub. Korralike võistlusuiskude laagrid tehakse ühelt poolt lahtisena, et nende jahutus oleks parem.
Uisusaapa sääred on eri kõrgusega. Naistele mõeldud saapa tagumine osa on madalam, parematel firmadel on naiste saapad ka kitsama lõikega ja kõrgema võlviga.
Võistlusuisud on kas päris madalad või poolkõrged. Parematel mudelitel on saabas materjalist, mis «hingab» väga hästi ja on jalas mugav. Parimatel harrastajate mudelitel on piltlikult öeldes kaks saabast teineteise sees – väline toetab jalga ja annab jäikuse, sisemine sõidumugavuse.
Et jalg natuke ikka higistab, saab pärast sõitmist seesmise mudeli välja võtta ja kuivatada.
Lapsele, kellel jalg kasvab, tuleks osta sellise saapaga uisk, mille kanna taga olevat liigendit keerates läheb saabas kuni nelja numbri jagu suuremaks.
Nii ei pea igal aastal uusi rulluiske ostma. Jalale pole see ebamugav, parematel mudelitel saab laps saapa ise parajaks keerata, ilma et peaks uisku jalast võtma.
Kindlasti pole mõtet osta lapsele liiga suuri uiske, see võib sõites lapsele lausa otlik olla. Ohutuse tagamiseks on vajalikud ka kiiver ja kaitsmed.
Mõnest universaalsest suurpoest võib rulluisud soetada 500–600 krooniga ja sõita saab nendega ka, aga suurt sõidumõnu pole sel juhul loota, nendib Toim. Harrastaja uisu hea hind on 1500–2500 krooni.
Vihm rikub uisu lõplikult
Olenemata sellest, millised kuullaagrid ratastes on, ei tohiks sõita vihma käes ega läbi lompide, samuti mitte liivas. Vastasel korral lähevad laagrid rooste ega käi enam ringi.
Tõsisel tasemel rulluisutajad teevad isegi nii, et kui trenni ajal hakkab vihma sadama, võetakse poole trenni pealt uisud jalast ära ja minnakse jalgsi edasi. Kui ollakse uisuga liiva sisse sõitnud, peaks uisu rattad hiljem lapiga või suruõhuga ära puhastama.
Pärast igat sõitu peaks uisutaja kindlasti kontrollima, kas kõik kinnitused on uisul korralikult kinni, uisuratta laagreid määrima ei pea.
Kui sagedase ülisõitmisega esirattad rohkem ära kuluvad kui tagumised, võib need säästmiseks omavahel ära vahetada – sel moel saab uiskudele uue rattakomplekti ostmise edasi lükata kaugemasse tulevikku.
Infoks
Kasulikke linke
www.skate.ee
www.rulluisutamine.ee
www.nordicskater.com
Oled kiir-rulluisutaja,kui...
• sinu jalad on päevitunud ainult poole reieni
• tead igat asfaldiauku 20 km raadiuses oma kodust
• sa ei tunne end tänaval jalutades õigesti riietatuna, kui sul ei ole kiivrit peas
• auto sinu ees pidurdab ja sina pistad käe aknast välja, et talle mitte tagant sisse sõita
allikas: www.rulluisutamine.ee
|
|
|
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
|
|
Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees |
Ammende villa sai viis tärni ja neli triipu
Kuu alguses Pärnus Ammende villat inspekteerinud rahvusvahelise
kvaliteediinstitutsiooni Seven Stars & Stripes meeskond teatas Ammendele, et
hotell sai viis tärni ja neli triipu, restoran aga viis tärni ja viis triipu.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Liis Treimann |
Valesti deklareeritud kuludelt tagastatud tulumaksu küsib riik tagasi
Spetsialist selgitab, millised kulud käivad eluasemelaenu puhul maksusoodustuse alla
Ehkki eluasemelaenu intressi pealt saab makstud tulumaksu tagasi
küsida, on vahel üsna ebaselge, millised kulud maksusoodustuse alla
käivad ja millised mitte. Nii võib juhtuda, et valesti deklareeritud kuludelt tagastatud tulumaksu küsib riik hiljem tagasi.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Toomas Huik |
Korteritehingute arv vähenes aastaga üle kolmandiku
Tehingute koguväärtus kahanes ligi 42 protsenti
Tänavu esimeses kvartalis tehti Eestis 4286 korteritehingut, mis on 36,4 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Tehingute koguväärtus kahanes tänu korterite odavnemisele 41,5 protsenti 3,9 miljardi kroonini.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: StockByte/Scanpix |
Töölepinguseaduse eelnõu olulisemad muudatused
Eile sotsiaalpartnerite vahel peetud läbirääkimised
töölepinguseaduse eelnõu teemal lõppesid edukalt, kui sotsiaalministeeriumi,
justiitsministeeriumi, ametiühingute ja tööandjate esindajad jõudsid eelnõu
sisus kokkuleppele. Postimees.ee avaldab parandatud töölepinguseaduse eelnõu
olulisemad muudatused.
> Artikli juurde |
|
|
Kaebusteraamat
|
