Too

Oh, mis lust ja lillepidu oli lapsena kiiktooliga toas ringi kimada! Et see millegipärast üsna kiiresti õhtule läinud sõiduriist liikuma saada, tuli kogu hingest hoogu anda, nii et selg märg.

Nüüd on ajad ja kiiktoolidki teistsugused. «Kiikumiseks ei ole üldse tarvis vaeva näha,» kinnitas ASi Avi Puutöökoda juhataja Ain Avi firmas parajasti valminud kiiktooli näidates.

VIIMASED KOMMENTAARID Soome Sorts Jõudu tööle, tore, et  ilmas ka kuldsete  kätega mehi leidub,  mitte nagu soss-sepad  Tartu eesotsas kats tõesti, leidub  inimesi,kellel õiged  eluväärtused! Mida  muud, kui ikka jõudu:) Teised kommentaarid

«Pole tarvis kogu keha liigutada, tool hakkab kiikuma, kui pead ette-taha liigutada,» lisas ta kaksikvend, firma tootmisdirektor Agor Avi.

Selle kiiktooli saladus ei peitu tammepuust puitosades ja valges nahkkattes, vaid jalaste peensusteni väljaarvutatud kaartes.

Firma lattu ei tooda

Mida kümme aastat tagasi Võnnu lähedal Hammastes Ain ja Agor Avi vanemate suvilas alustanud puutöökoda veel peale kiiktoolide teeb? Lihtsam oleks öelda, et firma ei tee enam uksi ja treppe, kõik muu majapidamisse vajaliku saab sealt küll.

Uste ja treppide tegemine lõpetati mullu ära, sest vennad leidsid, et kõigega pole mõtet tegelda, tuleb leida oma nišš.

Väärispuidust, peamiselt tammest, aga näiteks ka mahagonist, kirsist ja ilusa sooja tooniga pähklipuust tehtud mööbel läheb hästi. «Kellel on oma nišš, sellel jätkub ka kliente,» kinnitas Ain Avi.

Avi puutöökoda ei tee mööblit poodides müümiseks, ettevõtte peamine klient on koju mööblit telliv inimene. «Paljud firmad ei taha eraisikutega tegemist teha, aga meie oleme selles osas karastunud,» muheles Ain Avi. «Isegi kui kaupleme kahjudega, ikka peab meie klient rahule jääma.»

Mida aeg edasi, seda vähem teeb Avi puutöökoda üksikuid kappe või riiuleid. Üha enam tuleb täistellimusi ehk kliente, kes soovivad saada ühe ruumi või kogu maja ühesuguses stiilis mööbli korraga.

Laias laastus pool valmistatavast mööblist on modernselt kandiline, teine pool aga klassikalises stiilis.

Kõige huvitavamad tööd on aastaid ise koos teiste töömeestega puidutööd teinud Ain ja Agor Avile mõned peenusteni läbimõeldud disaineritööd ning tellimused, kus tuleb leida uus lahendus. «Me oleme pidevas arengus, sest ei taha kunagi kliendile teha sama asja, mida juba teinud oleme,» ütles Ain Avi.

Ühe huvitavaima tööna meenus talle üle 100 000 krooni maksnud juugendstiilis mahagonist köögimööbel kliendile, kellel oli olemas samas stiilis söögitoamööbel.

Kas inimesed sellisest hinnast kuuldes üldse julgevad Avi puidutöökotta pöörduda? «Küsimus on valikutes,» vastas juhataja. «Korraliku pereköögi hind jääb meil enamasti 40 000 – 75 000 krooni vahele. Aga kui nuputada ja materjaliga mängida, saab ka 25 000 krooniga funi köögi ehitada.»

Elustiiliks perefirma

Väärispuidust mööbel pole odav, kuid see ei tähenda, et selle tegijad igas sõrmes kolme kullast klotserit kannaksid. «Oleme tavalised töömehed, piinlik oleks Mersu liisida,» ütles Ain Avi. «Meie teenitud raha läheb firma arendamisse.»

Tavalised töömehed tähendab, et Ain Avi vahetas üsna hiljuti tisleritöö juhatajaameti vastu, tootmisdirektor Agor Avi valmistab aga ise enamasti mööblit. «Kui oled ise töömees olnud, siis tead, mida ta vajab,» märkis Ain Avi. «Inimesest tuleb hoolida ja hea töö eest head palka maksta.» Avi puutöökoja 11 töötajast kaheksa on seal ametis olnud firma rajamisest alates.

Kümme aastat tööd paistab nüüd ettevõttest ka välja: pank oli Avi puutöökoja majandustulemustega rahul ja laenas firmale 3,5 miljonit krooni. Selle eest ehitati 500-ruutmeetrisele töökojale teist sama palju lisaks. Uues osas on ka tehnika viimase sõna järgi seadmete ja täisautomaatse ventilatsiooniga lakkimiskamber.

Kas juurdehitis tähendab ka uusi töötajaid? «Ei,» vastas Agor Avi. «Me ei kasvata firmat suureks, et see siis kõva kasuga maha müüja ja sooja maa saartele elama minna. Meie puidutöökoda jääb perefirmaks, see on meie elustiil.»

Avide elustiili juurde käib ka õhtupoolikul kell viis kõigil pillide kottipanek ning mõne kliendi meelehärmiks nädalavahetusel puhkamine. Lõputult rabamisel pole mõtet, sest mida rohkem raha, seda suuremad väljaminekud, on vennad veendunud. Kõige enam tahavad nad näha, kuidas nende lapsed kasvavad ja kuidas keegi neist kunagi perefirma üle võtab.