Hakkliha ja kartulipudru roog | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | heh
minu mees väänaks küll selle peale nägusid, kui nii teha nagu osad siin soovitavad ja juustu kõrvale...
.....
Ma tahaks näha mehe nägu, kellel on parasjagu kõht tühi ja siis tuleb tema kallis kaasa alustaldriku...
|
|
Maru, moe- ja köögikunstnik Ükskõik kui peeneid, erilisi ja uhkeid roogi ma kodus ka ei valmistaks, meespere hulgas on ikka populaarsuse tipus kõik kodused ja turvalised road. Iseäranis hästi läheb alati kotletiga. Ei teagi, mis imelugu selle pisikese hakklihapätsikesega on, aga võitmatuks on ta jäänud. Teisel kohal troonib kuldkollane kartulipuder. Neid kaht võitva roa peaks saama siis, kui ühendad kartulipudru ja hakkliha ning vääristad seda juustuga, mis küpseb ahjus kuldpruuniks. 1 sibul, 2 küüslauguküünt, törts oliiviõli, pisike jupp tšillit (soovi korral), u 400 g hakkliha, soola ja pipart, basiilikut ja tüümiani, törts soja- ja Worcesteri kastet, 1 dl riivitud Parmesani juustu, u 300 g mozzarella juustu (võib kasutada ka mõnd muud juustu, mis käepärast). Haki sibul ja küüslauk. Aja pann kuumaks ja vala peale törts oliiviõli. Prae sibul, küüslauk ja imepeeneks hakitud tšilli, kuni sibul klaasjas. Seejärel lisa hakkliha. Prae kuldseks, maitsesta soola, pipra, basiilikulehtede ja tüümianiga (võib kasutada nii kuivatatud kui ka värskeid lehti). Kui on, lisa peterselli ka. Nirista peale pisut soja- ja Worcesteri kastet ja sega läbi. Et roog saaks pisut kergem, võid pannile lisada hakitud paprikat, õuna või pirni. Või hoopis seeni, hapukurki või kappareid. Kõikvõimalikud seemned on samuti teretulnud. Hea oleks neid enne vaid kuumal ja kuival pannil röstida – nii on maitse tugevam ja mõnusam. Kartulipuder tee nii nagu ikka. Kartulid keema, pehmed kartulid tampida ja lisada või (viimasega ei maksa koonerdada). Seejärel valada kuum piim (mitte kunagi ei maksa kartuleid külma piimaga karastada – muutuvad sinakaks) ja vahustada kartulipuder korralikult läbi. Maitseks võiks sekka riivida muskaatpähklit ja purustada pipart ja soola. Seejärel jaota hakklihasegu kuumakindlate portsjonisuuruste kausikeste põhja. Puista peale riivitud parmesani juustu ja sega sisse. Tõsta peale kartulipuder, lao sellele mozzarellaviilud, riivi juustule veel pisut muskaatpähklit ja hoia ahjus (200 ºC), kuni kaussi katab kuldkollane juustukaas. Serveeri koduste marineeritud kurkide ja mõne paksema Ukraina ketšupiga. Hea, mehine ja alati isulisi leidev roog! Küpsetatud täidetud broiler Mall Oja, Soome turismiarenduskeskuse juhataja
Tähtpäevade puhul on kõige toredam see, et need annavad põhjuse kokku saada. Kutse ühisele lõunasöögile on meie peres alati toiminud. Pakuksin toitu, mis oli hõrgutiste hõrgutis siis, kui lapsed olid veel lapsed – 1980ndate lõpp, 1990ndate algus. Loomulikult oli see «ülipeen» toit sinepiga sissehõõrutud ahjubroiler. Ämm ja äi kasvatasid Valgamaal suviti neid kahejalgseid «nuumpõrsaid» ja minu ema tegi Tartu turult ostetud sinepipulbrist vägevat sinepit. Retsept pärineb Linda Petti raamatust «Koduköök: karvaseid ja sulelisi proua Petti köögis» – Maalehe Raamat, 1995. Sel ajal olid kõvad kokad eesti naised Salme ja Linda (Masso ja Petti) – ei mingid Jazzid ega Michael Bhoolad. Raamatus on väga vahva kultuurilooline sissejuhatus, kus muu hulgas räägitakse, et Napoleon pidas kanalihast nii lugu, et tal pidi igal sõjakäigul kaasas olema röstitud kana või kukk. Mõistatuseks on jäänud, miks Caesar nimetas kõiki vallutatud alasid Galliaks. Gallus – ladina k ’kukk’. Kukk on nii Prantsusmaal kui ka paljudes teistes Euroopa maades ikka kirikutorni tipus seisnud. Broiler on aga alati olnud laua ehteks nii sõprade ringis kui perekondliku sündmuse puhul. Kunagi oli kanasöömine suur tseremoonia, kus just peremees lõikas kana lahti ja tükeldas ning jagas tükid sööjate tähtsuse järgi. Goethe olla öelnud: kes sööb oma kana üksinda, see peab ka oma hobuse üksinda saduldama. Puista suurem broiler seest ja väljast soolaga üle ja pritsi sidrunimahlaga, määri paksult kange sinepiga kokku. Täidiseks sobivad näiteks soolakas vees keedetud krevetid rohke tilli ja peterselliga. Kui kana on täidetud, õmble kõht kinni. Küpsemise ajal kasta aeg-ajalt küpsetusvedelikuga. Juurde paku keedetud riisi ja rohkelt aedvilja. Joogiks sobib suviselt reisilt kaasa toodud Colorado väikese veinimõisa veininäide: Plum Creek Chardonnay 2004. Tiramisu Angeelika Kang, Oma maitse toimetaja Mehed on teada-tuntud kui suured maiasmokad. Võrratu kooslus mandliliköörist, õhulistest küpsistest ja mahedast toorjuustust mõjub neile kui liimipaber kärbsele. Tiramisu valmistamine iseenesest on aga niivõrd lihtne, et sellega saavad hakkama ka lapsed, et üllatada oma isa pidupäevahommikul võrratu magustoiduga. Kuuele. 4 sl Amaretto likööri või rummi, 2 dl espresso kohvi, 24 Savoiardi ehk Lady’s fingersi küpsist (sobivad ka õhukesed biskviitküpsised, näiteks keelekesed), 500 g mascarpone toorjuustu, 3 muna, 4 sl tuhksuhkrut, peale puistamiseks kakaopulbrit. Sega pool liköörist kohviga. Aseta küpsised ühe kihina väiksematesse või ühte suurde serveerimisnõusse, mis on soovitatavalt madala servaga. Nirista peale kohvisegu. Vahusta mascarpone, munakollased ja tuhksuhkur ühtlaseks. Vahusta munavalged tugevaks vahuks. Lisa toorjuustusegule ülejäänud liköör ja vahustatud munavalged. Sega õrnalt ühtlaseks ja tõsta segu küpsistele. Puista üle kakaopulbriga ja hoia kuni serveerimiseni külmkapis. |
