Neist marsib mööda oma töökohti sisse võtma politseinike kolonn. Samal ajal näevad kaitseväe aukompanii sõdurid vaeva Suurbritannia ja Eesti lippude heiskamisega paraadplatsi äärde. Linnakodanikke on kogunenud piirde taha uudistama suhteliselt vähe ehk sadakond inimest. «Paistab, et rahvas on rangete turvameetmetega ära hirmutatud,» märgib üks kolleeg. Aga kedagi ju ei aeta lossi juurest ära ja ruumi harukordse külalise saabumise jälgimiseks on küll ja küll. Kõik rivistatakse üles Kümme minutit enne Briti monarhi saabumist valguvad lossist välja Eesti valitsuse ja põhiseaduslike institutsioonide esindajad. Protokolliametnike usinal korraldusel rivistatakse nad üles piki punase vaiba ääres – riigikogu esimees Varek, peaminister Ansip, majandusminister Savisaar ja nii tähtsuse järjekorras edasi. Täpselt päevakavas ettenähtud ajal kostub politseiauto sireen ja kuninganna korteež teeb mööda tseremooniaplatsi ümbritsevaid pargiteid aeglase ringi. Kõlab üksik-vahipataljoni ülema major Rene Brusi kõuehääl: «Aukompanii! Valvel!» Paraadmundris kaitseväelased tarduvad valveseisangusse ja saabub haudvaikus. Korteež peatub trepi ees ning lipuga ehitud mustast Range Roverist väljub reipalt Tema Majesteet, saatjaks abikaasa prints Philip, Edinburghi hertsog. Briti kuninganna türkiissinine kostüüm ja prints Philipi traditsiooniline must-valge moodustavad kokku Eesti rahvusvärvid, kuigi vast sinine pole see päris õige lipusinine. Aga see pole tähtis. Järgneb pidulik käesurumine president Toomas Hendrik Ilvesega ja proua Eveliniga ning seejärel pöörduvad riigipead vastu võtma aukompanii ülema raportit. Kõlavad riigihümnid ning Briti kuninganna jalutab presidendi saatel aukompanii eest mööda. Märkusi Eesti sõjameeste väljanägemise kohta Briti kaitsejõudude kõrgeimal juhil ei ole. Siis ootavad kätlemist vinge tuule käes külmetavad valitsuseliikmed. Muhe naeratus monarhi näolt ei kao hetkekski. Väike segadus kohtadega Kadrioru lossi sisenenud kuninganna juhatatakse kitsukesse tuppa presidendi kabineti eest, mis kannab Suursaadikute saali nime. Pärast väikest segadust, kus keegi täpselt seisma peab, saavad Briti ja Eesti esipaarid ühispildile jäädvustatud. Kuninganna kirjutab lossi külalisteraamatusse lakooniliselt autogrammi Elizabeth R(egina), samamoodi ka prints Philip. Presidendi kabinetis vahetatakse aumärke ja kingitusi. Briti riigipea saab kaela seisusekohase Maarjamaa Risti keti ning president Ilves Bathi ordeni rüütli suurristi. Kui Ilves oleks Suurbritannia kodanik, tähendanuks sellise teenetemärgi saamine talle ühtlasi rüütliseisusesse tõusmist. Vähem kui poole tunniga on kohtumine läbi. Punased vaibad on lossiesiselt platsilt kokku rullitud ja autode korteež on taas stardivalmis. Riigipead kätlevad veel kord trepil ja juba kihutab autokolonn fotoaparaatide sähvatuste saatel kesklinna suunas. Kuninganna auto möödudes tõstan lehvituseks käe. Tema Majesteet märkab seda, naeratab ja lehvitab vastu. Ja ilm justkui polekski enam nii kõle. Elizabeth II • Tema Majesteet kuninganna Elizabeth II (sünd. Elizabeth Alexandra Mary Windsor) on sündinud 21. aprillil 1926 . Ta sai kuningannaks 6. veebruaril 1952 pärast oma isa, kuningas George VI surma. Krooniti Westminster Abbeys 2. juunil 1953. • Elizabeth II on maailma ainus monarh, kes on samal ajal rohkem kui ühe iseseisva riigi pea. Lisaks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigile on Elizabeth II Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jamaica, Barbadose, Bahama, Grenada, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saarte, Tuvalu, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Antigua ja Barbuda, Belize ning Saint Kittsi ja Nevise riigipea. • Elizabeth II on Briti kaitsejõudude kõrgeim juht ja anglikaani kiriku pea. • Briti kuninglikul paaril on neli last – Walesi prints Charles (s.1948), printsess Anne (s. 1950), Yorki hertsog prints Andrew (s. 1960) ja Wessexi krahv prints Edward (s. 1964). Lapselapsi on 7. |
kõik galeriid
