|
Uuringu kohaselt ei määra naiste «viletsaid» matemaatilisi võimeid geneetika,
vaid neisse aastasadade jooksul sisse süstitud eelarvamused, kirjutab
Sciencedaily.com.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | K. U.
Füüsika üks fundamentaalsemaid teoreeme, mis seob sümmeetriat looduses esinevate jäävusseadustega, o...
muidu mees
ma pakun välja et mehed on ikka mitu korda targemad kui naised, sest mehe suudavad seoseid paremini ...
|
|
Teadlaste hinnangul sooritavad oma matemaatilistesse võimekusse uskuvad
naised matemaatilisi katseid ja teste paremini kui naised, kes usuvad, et neil
on meestest viletsamad võimed.
Kanada psühholoogid Steve Heine ja Ilan Dar-Nimrod lasid oma väite
tõestamiseks 220 naissoost üliõpilasel teha matemaatikatesti. Enne seda aga anti
neile lugeda materjale selle kohta, et naiste matemaatilised võimed jäävad
meeste omadele alla.
Lisaks oli materjalides kirjas «fakt», et meeste Y-kromosoom annab meestele
paremad matemaatilised võimed. Samuti väideti, et meestel on viieprotsendine
matemaatiline edumaa naiste ees, kuna õpetajad peavad juba algklaaside poiste
arvutamisoskust tüdrukute omast paremaks.
Enne testi sooritamist väiteid lugenud naised sooritasid testi halvemini kui
need, kes väiteid enne testi ei lugenud.
«Inimesed usuvad, et geneetika on ainumäärav. Kuid siiani on paljude meie
võimete kohta siiski vähe andmeid ja me sipleme stereotüüpide ja eelarvamuste
küüsis,» ütles Heine.
Uurija lisas, et tänapäeval on geneetika saanud ainuvalitsevaks ning kõike,
kaasa arvatud ka erinevate sugude käitumist, oskusi ja mõtlemist vaadatakse läbi
selle.
«Viimase aja moodsaks uurimisalaks on naiste ja meeste aju-uuringud, mis
põhinevad geneetikal,» sõnas teadalane.
Heine arvates pole geneetika aga kõikvõimas ning iga erineva inimese puhul
tuleb arvesse võtta tema potentsiaali, huve, haridust, haritust ja
motivatsiooni.
Samuti tuleks teadlaste arvates ümber hinnata 1950. ja 1960. aastatel
kehtinud teooriad, mille kohaselt naised kasutavad ühte ajupoolkera ja mehed
teist. Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online |
