|
Värskeimate uuringute kohaselt on mõni regulaarne sportlik harrastus vaid 15
protsendil täiskasvanud Eesti elanikest. Spordiklubi liikmekaart on ainult
kümnel protsendil, kirjutab SL Õhtuleht.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | ettur
Vainola jätab suht nüri mulje, tühi pilk silmis.
Satelliit
..tegelikult võib asi olla isegi nii, et:
need, kes autot ei kasuta jooksevad nii ehk teisiti yhist...
|
|
«Meie spordiredeli alumine pulk on praegu kõige nõrgem. Eestlaste tervisega
on üha enam probleeme ja selle põhjuseks on inimeste vähene kehaline aktiivsus.
See on väga suur mure kõikjal maailmas. Ainus lahendus on siin
liikumisharrastus,» ütles kultuuriminister Raivo Palmaru äsjasel Eesti spordi
kongressil.
Õnneks on inimeste tervisespordi- ja liikumisharrastus oma mitmetes vormides
– käimine, jooksmine, ujumine, aeroobika, jalgrattasõit, tennis jms. – viimastel
aastatel mõnevõrra laienenud. Olgu selle tõestuseks kas või hiljutine Tallinna
sügisjooks – Eesti kõigi aegade suurim jooks, kuhu registreerus üle 10 000
inimese ja mille lõpetas eri distantsidel kokku 8459 jooksjat.
Alusta jooksutreeninguid terviserajal «Terviserajad – kõigile soovijatele
aastaringseks tasuta kasutamiseks mõeldud, heakorrastatud, õhtuti valgustatud,
et inimesed saaksid end turvaliselt tunda, enamasti jooksjate jalgadele ohutu
pehme teepinnasega – on baas, millelt aktiivseid harrastajaid juurde võiks
tulla,» nentis SA Eesti Terviserajad juhataja Jaanus Pulles.
Tallinna spordijuhi Jaak Raie sõnul on Pirita terviseradade uuendamine
looduslike radade kasutajate arvu hüppeliselt suurendanud.
«Nii Pirita kui ka Nõmme spordikeskus töötasid talvistel nädalavahetustel
enam kui täiskoormusel. Aktiivne looduslike liikumisvõimaluste väljaarendamine
peab jätkuma,» ütles Raie.
Aktiivse jooksja, rattasõitja, suusataja, ujuja ja triatlonistina
tuntud poliitiku Jürgen Ligi sõnul võib rahvaspordi populaarsuse suurenemise
taga olla see, et inimesed on hakanud rohkem väärtustama oma aega ja tervist.
Südalinnast mitte väga kaugel on Järve mets (keskusest lõunasse) ja Stroomi
mets (keskusest läände). Samuti on võimalik joosta näiteks sadama D-terminali
kaudu mööda mereäärt Pirita poole. Sealt edasi tulevad juba Kadriorg ja
Maarjamägi ja Pirita metsad – mida sa hing veel ihkad?!
Kuid valik on tegelikult veelgi laiem: saab minna näiteks mõnda tänavuse
Hansapanga tervisejooksu toimumiskohta – Kadriorgu, Merimetsa (Stroomi parki),
Ülemiste metsa, Harku metsa, Viljandi maantee metsa, Rocca al Maresse, Pääsküla
rappa, Tabasallu, Männikule, Snelli parki.
Algaja tervisjooksja, kes niikuinii kõndi ja jooksu kombineerib, võiks
ühendada jooksu mõne põneva matkaraja tundmaõppimisega.
Saku rabametsas näiteks algab tervisrada Saku raudteejaama lähedusest – üle
raudtee rabametsa poole. Raja lähtekohta aitab leida viit jaama parklas.
Terviseraja alguses ja poolel distantsil on infotahvlid kaartidega, samuti on
raja olulisemates kohtades suunaviidad.
Pikim tähistatud rada on 7 km pikk, varem tagasi pöörates on võimalik läbida
ka 3,5 km, 2 km või 0,7 km. Samuti saab joosta Saku rabametsa valgustatud
terviserajal.
Tädu loodusõpperada asub Harjumaal Viimsi vallas Randvere tee ääres, on 3,5
km pikk ja kulgeb mööda metsateed, selle läbimiseks rahulikus tempos kulub 1,5–2
tundi. Raja alguses on väike parkla ja infostend raja kaardiga ja tutvustava
tekstiga, raja lõpus aga piknikukoht. Rada lõpeb Randvere tee ääres ja selle
algusesse on mööda sõiduteed 800 meetrit.
Harku metsa loodusrada on Harjumaal Harku vallas, algab Harku metsa
kirdeservas asuvast parklast vahetult Tähetorni tänava ääres. Ringikujulise raja
pikkus on 8 km, see kulgeb mööda metsateid ja -sihte ning jõuab lõpuks
alguspunkti tagasi, olles läbitav ka lõikudena, näiteks Harku mõisani.
Aegviidu–Nelijärve ja Kõrvemaa terviseradade kohta saab lisainfot SA Eesti
Terviserajad koduleheküljelt www. terviserajad.ee. |
