| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | jama täielik jama meie kooli õpilaste jutust ja maila jutust piole siin sõnakestki....
teile lihtsalt me...
tydruk See jutt mis siin kirjas on , on täielik jama!!!!!!!! Ka mina sain Keila- joa SIK- is oma tervisepr...
|
|
Riigiametnikuna leiba teeniv Reet Pruul pani oma poja Indreku Keila-Joa sanatoorsesse internaatkooli (SIK) mõttega, et last seal ravitakse ning tegu on pigem meditsiiniasutuse, mitte pelgalt kooliga. Paraku pidi Pruul aga pettuma. «Vanemad saadavad oma lapsed kooli heas usus, et midagi toimub, aga tegelikult on nad seal üksi keset metsa,» ütles Pruul. Ta lisas, et kõik, mida koolis on tehtud, on tavapärane igasügisene tervisekontroll ning lisaks hoiab kooli medõde silma peal, et noored korralikult ravimeid võtaksid.
Koostöö puudumine Keila-Joa SIKi medõde Maila Zoo tunnistas, et raviga ta tõepoolest ei tegele, kuna Eestis kehtib perearstisüsteem ning ka sanatoorses koolis õppiv laps saab ravi ikkagi oma perearsti juures ja kooliarsti pädevuses on teda ainult sinna suunata. Zoo lisas, et absurd on ka see, et sanatoorse kooli meditsiinipersonali ja perearsti vahel ei pea olema mingit koostööd.
«Seaduse järgi ei pea tegelikult perearst ei lapsevanemale ega koolile ütlema, mis lapsel viga on,» selgitas Zoo. «Mina olen helistanud ja õnneks on perearst ikka öelnud, mis ravi on vaja ja kuidas tuleb käituda.» Kõik, mis Zoo koolis teha saab, on vaadata, et lapsed korralikult ravimeid võtavad, ning kui vaja, siis neile ka koolis peavalutablette jagada, vererõhku mõõta või neil lihtsalt arstikabinetis puhata lasta. Keila-Joa SIKi õppealajuhata Sirje Rints lisas, et veel viibivad lapsed palju värskes õhus, need, kel kehalises kasvatuses käimine keelatud, teevad ravikehakultuuri ning kõik võivad käia ainekonsultatsioonides. Nõukogudeaegsest muda- ja uneravist pole aga tänapäeval midagi alles. Ka ravikehakultuuri tunnis võimlevad lapsed omapäi.
«Ise teeme seda, mida meile on öeldud,» sõnas kaks korda nädalas ravikehakultuuri tunnis käiv 11. klassi õpilane Kelly Malinin. Pole kellegi asi Vaeslapse rolli on sanatoorsed koolid jäänud peamiselt seepärast, et kuuluvad haridusministeeriumi alla, kelle asi pole tervishoiuga tegeleda. Sotsiaalministeeriumil pole aga jälle midagi pistmist koolidega. Lisaks pole see, mil määral sanatoorses koolis ravitegevust olema peaks, kusagil ametlikult kindlaks määratud.
Seepärast ongi neis koolides tihti oma koha leidnud sotsiaalsete probleemidega lapsed. Näiteks kirjeldas Maila Zoo, et enamikule Keila-Joa kasvandikele on ülioluline juba see, et koolis saab neli korda päevas sooja toitu. «Kui nad pühapäeva õhtul tagasi tulevad, siis süüakse ikka nelja mehe eest, sest ilmselt ei ole nad kodus nädalavahetusel süüa saanud,» kirjeldas Zoo. «Esmaspäeval hakkab olukord juba pisut normaliseeruma.» Ka Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukooli direktor Mait Tõitoja tunnistas, et kuigi kool on mõeldud eelkõige hingamisteede haiguste põdejatele, on astmahaigeid koolis kolmandik, kolmandik põeb muid hädasid ja kolmandiku peamine puudus on sotsiaalsed probleemid. «Meie täidame ühiskonna tellimust ja me ei saa siin hakkama ainult haigete laste hoidmisega, sest ühiskond tellib meilt hoopis teistsuguste laste kasvatamist,» nentis Tõitoja. Eelkõige abistajad Seda, et sanatoorsed koolid on pigem sotsiaalabikeskused, märkis ka sotsiaalministeeriumi tervishoiu asekantsler Ivi Normet. «Nendes koolides on just see traagika, et muidu peaks see laps olema omas kodus,» ütles Normet. Ta lisas, et sotsiaalministeerium siiski tegeleb probleemiga ning selle aasta lõpuks püütakse valmis saada standard selle kohta, mil määral peaks need koolid tegelema õppurite ravimisega ning kust jooksevad kooliarsti ja medõe pädevuse piirid. Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu büroo üldhariduse osakonna juhataja Ants Eglon tunnistas, et nende ministeerium ei saa sanatoorseid koole segasest seisundist välja aidata. «Meie ei saa mitte midagi ette võtta peale infrastruktuuri ja õpikeskkonna parandamise,» sõnas Eglon. Ta märkis, et nemad saavad vaid koolid korda teha, ja kui pärast seda midagi muutuma peaks, on tore. Pigem kaldus ka Eglon arvama, et internaatide roll olekski tuleviks abistada eelkõige sotsiaalsete probleemidega lapsi, mistõttu peaks sõna «sanatoorne» nende nimest kaduma. Ainus Eesti viiest sanatoorsest koolist, kus tõepoolest ka raviga tegeletakse, on Haapsalu sanatoorne internaatkool, kus on olemas nii massaaž, ratsutamine kui muda- ja mullivannid. Eesti sanatoorsed eriinternaatkoolid • Keila-Joa sanatoorne eriinternaatkool (pildil) • Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukool • Haapsalu sanatoorne internaatkool • Helme sanatoorne internaatkool • Vastseliina sanatoorne internaatkool
|