Mäletan seniajani eredalt päeva, mil esimest korda «päris» jalgrattaga sõitsin. Mitte lihtsalt ilma abiratasteta rattaga, vaid ikka päris suure jalgrattaga. Sellisega, millega mitu aastat vanem tädipoeg ja tema sõbrad juba tükk aega alevi vahel ringi tuiskasid, minu kibedaks meelehärmiks täiesti muretul ja üleoleval ilmel. Soodne hetk rattasõiduoskuste täiendamiseks saabus igasügisese nuhtluse kartulivõtu ajal. Pool suguvõsa koogutas oktoobrivihmast niiskel põllul, tagumikud uurakil. Mina ei saanud neid kahjuks aidata, sest põen raskekujulist haigust: niipea kui mulle öeldakse, et nüüd tuleks ennast natuke liigutada, tunnen end äraütlemata halvasti. Kõhus justkui keeraks, pea käib ringi – pean enamasti pikali heitma ja veidi aega lebama. Üks auto, erinevad sihid Nii ma siis otsisingi põlluveerest endale tegevust, sest koju ei lubatud mul – küllap karistuseks – ometi jääda. Ning sealtsamast vagude otsast, koltunud kobrulehtede vahelt leidsingi sellesama tädipoja ratta, mille sadulas ta mind päevast päeva alandas. Udisin ratta püsti, sättisin vasaku jala pedaalile, lükkasin paremaga hoogu ning püüdsin samal ajal juhtrauda enam-vähem soovitud sõidusuunas hoida. Ja korraga ma sõitsingi! Tõsi, ühest teeservast teise vänderdades ja kiirusega umbes kaks kilomeetrit tunnis, aga täiesti ise! Suure rohelise rattaga! Oleksin ma toona teadnud, kes on Aavo Pikkuus, ütleksin nüüd, et tundsin end nagu Pikkuus 1976. aasta Montreali olümpiamängudel saja kilomeetri meeskonnasõidu finišis. Aga olgu jalgrattaga sõitma õppimine ühe pägaliku jaoks kui suur saavutus tahes, ei ole see ikka võrreldav kahe autoga korraga sõitmisega – aga just seda ma hiljuti tegin. Ja ma ei pidanud selleks isegi tsirkuseakrobaadiks õppima ega midagi. Tuli vaid minna proovisõidule Fordi mahtuniversaaliga S-Max. Ilma et oleksin pidanud S-Maxi rooli tagant korrakski välja astuma, sain ka mudeliga Galaxy proovisõidu tehtud. Mudelid on omavahel lihtsalt nii sarnased, et eriti juhi vaatevinklist on neil võimatu vahet teha. Jah, väljast vaadates torkab silma, et S-Max on kuidagi jõulisema, sportlikuma välimusega kui Galaxy, mis sarnaneb rohkem pisikese bussiga. Aga pelgalt mõne disainierinevuse pärast autole kaks nime anda?! Tegelikult on S-Maxil ja Galaxyl muidki erinevusi. Paraku on need rohkem ideoloogilist kui praktilist laadi, nii et nende selgitamine tõotab keeruliseks kujuneda, aga ma siiski proovin. S-Max on enamasti viiekohaline, ehkki lisaraha eest saab kaks istet juurde tellida. See auto on mõeldud neile, kellele ideaalne nädalalõpp tähendab kirjudesse plastmassrõivastesse riietunult jalgrattaga ümber Peipsi väntamist või suusamatka Tehvandilt Murmanskisse. Ehk siis moodsas keeles on S-Maxi sihtrühmaks aktiivset elustiili harrastavad nooremad inimesed, kes vajavad ruumikat autot oma jalgrataste, suuskade, ekspandrite, süstade ja muu säärase vedamiseks. Seitsmekohaline Galaxy on aga mõeldud enamasti meessoost inimestele, kes unistasid väikesena bussijuhiks saamisest ja nägid lasteaias lõunauinakut tehes end kahekorruselist Neoplani roolimas. Tuttuus Neoplan maksab mitu miljonit krooni, nii et Galaxy pakub suurepärast võimalust poisipõlveunelmad teoks teha. Ühtlasi sobib Galaxy rahvuslikult meelestatud inimestele. Neile, kes muretsevad eesti keele, kultuuri ja rahva pärast. Ning kes tahavad iga hinna eest iivet tõsta ja on otsustanud viis last saada – kõik viis maimukest mahuvad Galaxysse kenasti ära ja ruumi jääb ka nende lutipudelitele. Sõiduomadustelt on mõlemad autod ühtviisi head. S-Maxile pakutakse ka Focus ST-lt tuttavat 2,5-liitrise töömahuga turbomootorit, mis teeb Fordi pisibussist ilmselt kiireima omasuguste seas. Sobib diiselmootoriga Auto pakub sellist sõidurõõmu, et ostu kaaludes tuleks lisaks liisingu- ja kindlustuskuludele kiiruseületamise eest saadavad trahvid eelarvesse rehkendada. Galaxy seda mootorit ei saa, aga õnneks võib mõlemat mudelit tellida ka kaheliitrise 143-hobujõulise diiselmootoriga, mis autode iseloomu arvestades neile tegelikult kõige paremini passibki: piisavalt võimas, parajalt äkiline ega kuluta ülearu kütust. Ah jaa, ennist unus ütlemata: nii Galaxy kui ka S-Max sobivad suurepäraselt ka neile, kellel on vaja ruumikat sõiduriista, kuid kes tahavad end tunda kui sportauto juht. Ausalt, Fordi uued pisibussid pööravad arusaama sportlikust sõiduautost pea peale. S-Max 2,0Tdci Mootor Tüüp: turboga diiselmootor Töömaht: 1997 cm³ Võimsus: 105 kW (143 hj) Pöördemoment: 340 Nm @ 2000 p/min Kütusekulu linnas: 8,1 l/100 km maanteel: 5,4 l/100 km keskmine: 6,4 l/100 km Dünaamika kiirendus 0–100 km/h: 10,2 sek tippkiirus: 196 km/h Mõõdud Pikkus: 4768 mm Laius: 1884 mm Kõrgus: 1658 mm Teljevahe: 2850 mm
> Loe edasi |
