Uus hasartmänguseadus kaotab väikesed mängupõrgud. Kui praegu peab igas kasiinos olema vähemalt kaheksa mänguautomaati või neli kaardimängulauda, siis uus seadus nõuab mängupõrgutelt vähemalt 30 mänguautomaadi või seitsme kaardimängulaua olemasolu. Seaduse autorite hinnangul tähendab see poolte praegu tegutsevate kasiinode hingusele minekut. Eriti kindlasti tähendab see, et kaovad väikestes asulates tegutsevad kasiinod, kus pole lihtsalt piisavalt ruumi. Seadusekirjutajad ise õigustavad eelnõu küll sellega, et nii peaks paranema kasiinonduse maine ja klientide turvalisus, tundub aga siiski, et need kõrvad, mis seaduse tagant välja paistavad, kuuluvad suurtele kasiinokettidele. Samasugust loogikat järgides võiks riik välja töötada seaduse väikeste baaride sulgemiseks. Põhjendus sama: et kliendil oleks turvaline – nurgatagune keldribaar ei pruugi seda olla ja iga janune, kes sisse astub, teab sellega ka arvestada. Ette kirjutada saaks sedagi, kui suurel pinnal piima-leiba müüa tohib, aga seda muidugi nii, et selle seaduse järgi suudaksid poodi pidada ainult suurketid. Siin saab samuti kliendi huvidele rõhuda. Sest äkki juhtub majaaluses keldripoekeses üleaja seisnud kaup müüjal kahe silma vahele jääma. Tundub pöörane? Uue hasartmänguseaduse põhimõtteid vaadates enam mitte. Kui riik valutab südant, et kliente võidakse väikekasiinodes ebaausalt kohelda, siis tuleb kontrolli viimaste üle tõhustada. Tahetakse aga mängupõrgut koolimaja kõrvale püsti panna, saab kohalik omavalitsus keelduda tegevusluba andmast. Hasartmängurlus on kahtlemata probleem, kuid mängusõltuvuse küüsi langemist ei hoia ka vaid suurte kasiinokettide olemasolu ära. Võib ju arutleda, kas hasartmängud on head või halvad, kuid see pole siinkohal teema. Et need on legaalsed, siis võivad inimesed mängida, kui tahavad. Eestis on alkoholisõltlasi rohkem kui mängureid, ent kellelgi ei tuleks pähe viinavabrikuid kinni panna. Küll aga rõõmustab uus seadus suurte kasiinokettide omanikke. Kinnitavad nad ju isegi, et mänguautomaatide hulk Eestis kasvab jätkuvalt, ning kui pooled, need pisikonkurendid, on seaduse abiga kinni pandud, siis tõuseb suurte kasiinode mängijaskond kahtlemata. Arusaadavalt lubab säärane poolmonopoolne seisund neil ka omatahtsi hindu ja pakutava taset määrata. Mänguhuvilise võit suurkasiinode kasuga võrreldes on selle seaduse juures väga pisike. |