| Lõuna-Aafrika Vabariigis, kus iga viies elanik kannab veres HI-viirust, on see esimene kord, kus inimeste peal püütakse katsetada terapeutilist vaktsiini – viirusekandjate puhul eeldatakse, et vaktsiin peaks vähendama viiruse hulka nende veres. Turule jõudmiseks peab ravim läbima kolm etappi kliinilisi katseid, Aafrikas alanud katsed on teise etapi avalöök.Kõik maailma suurimad ravimifirmad on osalised võidujooksus eduka HIV-vaktsiini nimel. Seni pole kellelgi õnnestunud toimiva vaktsiiniga turule tulla. Katsetati soomlaste peal Tartu teadlaste leiutatud ning Soome biotehnoloogiafirma FIT Biotech arendatavat vaktsiini on seni katsetatud Soomes nii HIV-positiivsete kui ka tervete inimeste peal. Nende katsete eesmärk oli veenduda, et uudne geenivektortehnoloogial põhinev vaktsiin ei kujuta inimesele ohtu. Katseis osales 13 nakatunut ning 28 tervet inimest. Esimeste üliväikeste doosidega katsete tulemusena selgus, et vaktsiin suutis osal katsealustest tekitada viiruse suhtes immuunsuse. Samaaegselt on FIT Biotechis väljatöötamisel nii terapeutiline vaktsiin neile, kes on juba viirusega nakatunud kui ka ennetav vaktsiin tervetele inimestele. Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktori, FIT Biotechi Eesti filiaali juhataja Mart Ustavi sõnul jõudis firma katseteni Aafrikas pärast seda, kui Eesti sotsiaalministeerium leidis 2004. aastal, et Eestis pole patsiente, kes sellistes katsetes osalemiseks sobiksid. «Seal oli küsimus ametnike inglise keele oskuses. Me soovisime HIV-positiivseid, kes ei saa viirusevastast ravi, kuid ministeeriumi vastus rääkis aidsihaigetest,» sõnas Ustav. Ministeeriumi väitel said 2004. aasta kevadel kõik Eesti HIV-positiivsed viirusevastast ravi, kuigi tegelikult oli sellise ravi saajaid vaid sadakond mitmest tuhandest viirusekandjast. Ustavi sõnul annavad lootust väga head tulemused, mis on saadud katsetest ahvidega. Pariisis Prantsuse aatomienergiaagentuuri neuroviroloogialabori ahvide koloonias on vaktsiini katsetatud makaakidel, samaaegselt on katsed käinud Tartus Eesti Maaülikoolis sigade peal. LAVis tehakse katseid 18 kuud, maksma lähevad need miljon eurot ehk 15,6 miljonit Eesti krooni. Kulud katavad FIT Biotechi investorid. Järgmine katsering, kus ennetavat vaktsiini inimeste peal proovitakse, läheb töösse Euroopa Liidu raha toel. Esimeste inimkatsete järel on firma püüdnud leida lahendust, kuidas geneetiline vaktsiin viia inimese organismi nii tõhusal moel, et see jõuaks raku tuumani. Tavaline süst on osutunud väheefektiivseks, nüüd on Tartus sigade peal katsetatud nii nõelavaba süstlaga vaktsiini pihustamist kui ka elektroporatsiooni – sel juhul üritatakse väikeste elektrilaengute abil soodustada vaktsiini jõudmist raku tuumani. FIT Biotechi vanemteaduri Rein Sikuti sõnul on makaakide peal tehtud katsed näidanud, et elektriga süstitud vaktsiini puhul on ahvid ka pool aastat pärast süsti viiruse suhtes immuunsed, tavalisel viisil vaktsiinisüsti saanutel on immuunsus hakanud kahanema. Uus katse ahvidega Sel kevadel seisab ees järgmine ennetava vaktsiini katse etapp – ahvid, kellel on püütud tekitada viiruse eest kaitse, pannakse viiruse rünnaku alla. «Kellelgi ei ole seni õnnestunud näidata, et vaktsiinil oleks kaitsev toime,» märkis Ustav. Kuid siiski säilitab ta skepsise: «Me ei tea, kas põhimõtteliselt on võimalik HI-viiruse vastu vaktsiini välja töötada.» Esimene «aga» on selles, et viirus muutub väga kiiresti. Teiseks pole Ustavi sõnul teada, kas HIV suudab vahepeal organismis peitefaasis paigal istuda. Kui peaks ilmnema viiruse selline oskus, on senised vaktsiinikatsetused osutunud edutuks. Eestlaste HIV-vaktsiini senine lugu • 2001 detsember algavad Soomes uudse HIV-vaktsiini katsed inimeste peal. Vaktsiin on leiutatud Tartu Ülikooli viroloogiaprofessori Mart Ustavi loodud geenivektortehnoloogiat kasutades, vaktsiini arendab Soomes Tamperes asuv biotehnoloogiafirma FIT Biotech. • Soomes tehakse nii ennetava kui ka terapeutilise vaktsiini katsetusi, neis osaleb 13 HIV-positiivset ja 28 tervet inimest. • 2002 kevadel võtab FIT Biotech kavva teha vaktsiini teise ringi kliinilised katsed nii Eestis kui Soomes. Eesti sotsiaalministeerium keeldub, põhjendades Eestis sobivate patsientide puudusega. FIT Biotech asub taotlema katseid Lõuna-Aafrika Vabariigis. • Pärast esimesi Soomes tehtud katseid asuvad teadlased otsima vastust küsimusele, kuidas viia vaktsiin inimese organismi tõhusamalt. Selleks tehakse edukalt katseid sigadega Eestis ning ahvidega Prantsusmaal. Allikas: PM |
