Linna uus peaarhitekt Endrik Mänd tahab käia veebruaris ameti maha pannud Igor Volkovi seatud kursil, kuid soovib planeerimises paika panna kindlamad reeglid ning tugevdada koostööd naabervaldadega.

Ike Volkovi kindel tõekspidamine, mida ka mina jagan, on see, et linnaametnik peab suutma kujundada linnaplaneerimises kaugeleulatuva visiooni ja viima selle poliitikute ette.

Samal teemal: Repliik: linnaplaneerimise nõiaring

Kuidas seda lihtsalt lahti seletada?

Piltlikult öeldes, kui siiamaani tuli arendaja oma nägemusega ja soovis näiteks 14-korruselist maja, kuid arhitektid leidsid, et piirkonda oleks mõistlik teha viiekorruseline, siis lõpuks lepiti kokku kaheksa peale.

Meie tahaksime, et arendaja juba teaks, et selles piirkonnas on paras viiekorruseline, ja kui ta tahab kõrgemat saada, siis peab põhjendama, miks. Mitte nii, et meie peame põhjendama, miks on vaja madalam teha.

Kui suur osa linnaplaneerimises on arendajail?

Kõigile meeldib rääkida, et linnaplaneerimine sõltub arendajate huvidest. Aga see ei ole kuskil mujal teisiti. Arendaja on isik, kes annab oma raha selleks, et linnas elu edasi läheks.

Samas on ette heidetud, et planeerimine on ülepolitiseeritud. Mitte kuskil ei ole see teisiti. Seadus näeb ju ette, et otsused teeb linnavalitsus ja linnavolikogu, kes on poliitilised.

Planeerimisse võivad olla kaasatud kõik inimesed ja üha enam see nii ongi. Linnakodanik on hakanud tunnetama, kus on see kang, et protsessi natuke mõjutada.

Kus on see kang?

Esiteks tuleb selgeks teha, mis on avalik arvamus ja mis on avalik huvi. Linnaplaneerimine peab lähtuma avalikust huvist, nii ka linnakodaniku sekkumine protsessi peaks tegelikult lähtuma avalikust huvist, siis on sellel jõud taga.

Kui lähtume sellest, et mulle ei meeldi, siis see ei ole protsess. Loomulikult pole see avalik huvi, vaid arvamus.

Kui suur peaks olema arvajate hulk, et tekiks avalik huvi?

See ongi minu arvates väärarusaam, erinevate avalike arvamuste liitumisel ei teki avalikku huvi.

Avalik huvi on ikka see, et mul oleks pood käe-jala juures, oleks võimalus kinno minna, et linn oleks selles mõttes tasakaalus, et asjad, mida ma iga päev vajan, oleksid kättesaadavad.

Kas see pole liiga materiaalne?

Esteetiline külg tuleb sinna kahtlemata juurde. Aga esteetilist külge väärtustatakse ühel teisel pinnal, mida samuti praegu avalik arvamus segamini ajab. Linnavalitsust, poliitilist otsustajat ei saa teha vastutavaks esteetilise linnaruumi eest.

Peaarhitekti mingil määral saab, ta on erialainimene. Esteetilise linnaruumi eest vastutab planeeriv ja projekteeriv arhitekt. Tema peab võtma vastutuse ja sellega esinema, aga mitte süüdistama linnavalitsust, et niisugune projekt heaks kiideti.

Korralikud ühiskondlikud suhted peaksid baseeruma vastastikusel usaldusel. Usaldusest on meil praeguses ühiskonnas võib-olla natuke vajaka. Mina tahaksin kolleege, kes arhitektidena töötavad, sedavõrd usaldada, et nad ei too mulle sellist projekti, mille üle nad ise õnnelikud ei ole.

Arhitektid ja suur osa avalikkusest on tõstnud häält Viru Poja ehitamise, Sakala keskuse lammutamise ja Uue Sakala vastu. Miks koleehitised kerkivad?

Aga mis on koleduse kriteerium? See on subjektiivne mõiste. Ajaloo suurim koleehitis oli Eiffeli torn, aga nüüd on see Pariisi sümbol.

Ühelt poolt olen nõus nendega, kes väärtustavad arhitekti tööd ja ütlevad, et 25–30-aastane Sakala keskuse hoone on noorelt surnud. Aga olgem ausad, see oli ehitis, millele tänastele nõudmistele vastavat funktsiooni ei leitud.

Ma olen tutvunud Raivo Puusepa projektiga, mis on ka ehitusloa saanud, ja võin öelda, et Uus Sakala sobib sinna, eelkõige linnaehituslikult. Minu hinnangul see Estonia teatrile mingit negatiivset mõju ei avalda.

Millal lammutatakse Viru keskus?

Äriprojektina toimib Viru keskus väga hästi. Olen aga sunnitud nõustuma, et linnaruumis on see ebaõnnestunud objekt. Mis on linnaruum? Täisehitatud ja tühjade alade teatud rütmikaga vaheldumine. Viru väljak on tõepoolest läbi aegade väljak olnud.

Kas röögatult suur vabadussammas tuleb Harjumäele?

See on liiga värske asi, me pole seda veel arutanud. Muidugi tuleb leida õige proportsioon, seda saab teha ehitusloa väljastamisel. See on väga delikaatne teema, mille puhul ei saa ilus-kole-seisukohast läheneda, sest see sisaldab midagi märksa olulisemat.

Endrik Mänd

• Sündinud 1972.

• Õpppinud Hiiu põhikoolis, Gustav Adolfi gümnaasiumis ja Eesti Kunstiakadeemias.

• Töötanud arhitektibüroos AM Projekt, Tallinna linnavalitsuses (Nõmme piirkonna arhitekt, detailplaneeringute osakonna juhataja, üldplaneeringute teenistuse direktor).

• Abikaasa arhitekt, kaks tütart (9 a ja 3 a).