| Töötuse vähenemisega on vähenenud ka pikaajalise töötuse määr ehk aasta või kauem tööd otsinute osatähtsus majanduslikult aktiivses rahvastikus (hõivatute ja töötute summa), teatas statistikaamet. 2002. aastaga võrreldes vähenes pikaajaline töötus 2006. aastaks ligi poole võrra. See on statistikaameti kinnitusel positiivne näitaja ka Euroopa Liidu keskmisega võrreldes. Kui Eestis on pikaajaline töötus viimastel aastatel näidanud vaid langustrendi, siis Euroopa Liidu keskmine on püsinud nelja protsendi piires. Euroopa Liidus oli 2006. aastal pikaajalise töötuse määr kõrgeim Slovakkias (10,2 protsenti) ja Poolas (7,8 protsenti) ning madalaim Taanis (0,8 protsenti) ja Küprosel (0,9 protsenti). Hoolimata sellest, et töötus on Eestis vähenenud, ei ole töötusega seotud probleemid kadunud. Pikaajaliste töötute arv on küll märkimisväärselt kahanenud, kuid pikaajalise töötuse osatähtsus töötuses on endiselt suur. Kui Euroopa Liidus oli 2006. aastal keskmiselt aasta või kauem tööd otsinud 46 protsenti töötutest, siis Eestis oli pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas 48 protsenti. Lähemat analüüsi väärivad statistikaameti hinnangul ka pikaajalisse töötusse sattumise põhjused. Näiteks kõrgharidusega inimestel on kolm korda väiksem tõenäosus pikaajaliselt töötuks jääda kui alg- ja põhiharidusega inimestel. Pikaajaline töötus ähvardab enam ka vanemaealisi ja neid, kes enne töötuks jäämist olid ametis lihttöölisena. Seega on pikaajalisse töötusse jäämise põhjused enamasti seotud omandatud inimkapitaliga ja selle vastavusega pidevas muutumises tööturu nõudmistele, aga samuti vanusega. Toimetas Kaire Uusen, Tarbija24.ee |
