| Boris Schiffer ja tema kolleegid Duisburg-Esseni ülikoolist võtsid oma uuringus vaatluse alla 18 süüdimõistetud pedofiili, kes olid korduvalt seksuaalselt kuritarvitanud alla 14-aastaseid lapsi, kirjutab NewScientist.com.
Schiffer skaneeris nende aju magnetresonants-seadmega ja võrdles saadud kujutisi samaealiste normaalsete meeste omadega. Kujutised näitasid, et pedofiilidel oli mitmes ajupiirkonnas vähem aju hallollust – tiheda närvirakkude kontsentratsiooniga kude. Seejuures oli Schifferi uuringus osalenud meeste keskmine IQ 90, mida ei peeta ebanormaalselt madalaks – kontrollgrupis oli keskmine IQ väärtus 100. Isegi siis, kui teadlased võtsid arvesse, et väiksem hallolluse sisaldus võis olla tingitud madalamast IQ-st, oli pedofiilidel ikkagi 2 kuni 4 protsenti vähem hallollust ajupiirkonnas, mis mängib olulist rolli kõrgema taseme otsustamises ja loogilises mõtlemises. Samuti oli neil 5 kuni 7 protsenti vähem hallollust piirkonnas, millest sõltuvad paljud ajufunktsioonid nagu liigutamine ja õppimine. Schifferi sõnul ei ole põhjuslik seos kaugeltki selge. Samas märkis ta, et sarnaseid erinevusi on tuvastatud ka inimeste puhul, kes kannatavad sundkäitumise teiste vormide all. Lisaks värskele uuringule seob otsustamise ja loogilise mõtlemise eest vastutavat ajupiirkonda pedofiiliaga ka üks Virginia ülikooli teadlase Russel Swerdlow näide: tema patsiendil ilmnesid pedofiilsed kalduvused pärast just nimelt selles piirkonnas tekkinud kasvajat. Iga kord, kui kasvaja tagasi tuli, hakkas meest taas kimbutama pedofiilia. Teised tõendid toovad meieni märksa keerukama pildi. Aprillis 2007 avaldas Otto-von-Guericke ülikooli meeskond uuringu, kus vaadeldi nii laste kui ka täiskasvanute vastu tõmmet tundvate pedofiilide ajuskaneeringuid. Teadlased ei avastanud Schifferi meeskonna poolt identifitseeritud ajupiirkondades mingeid kahjustusi, küll aga tuvastati, et mõnedes teistes ajupiirkondades esines samuti vähem hallollust.
Toimetas Marina Lohk, Tarbija24.ee |
