|
«Me ei räägi kõikide rasvumise tüüpide ennetamisest, kuid
juhul, kui viirus põhjustab inimestel rasvumist, tahame me luua vaktsiini selle
ennetamiseks,» ütles Nikhil Dhurandhar Louisiana riikliku ülikooli Penningtoni
biomeeditsiiniliste uuringute keskusest Reutersi vahendusel.
Laboriuuringutes võtsid katsealused loomad adenoviirus-36
toimel kaalus juurde. «Need loomad kogusid palju rasva,» ütles Dhurandhar.
Ühes
suuremas inimesi käsitlenud uuringus õnnestus teadlasel samuti näidata, et
rasvunud inimeste puhul on kolm korda suurem tõenäosus, et nad on olnud
nakatunud adenoviirus-36-ga.
Kõige värskema uuringu käigus näitasid aga Dhurandhari meeskonna
teadlased, et kokkupuude viirusega muudab inimese tüvirakud rasvarakkudeks.
Uuringut juhtinud dr. Magdalena Psarica võttis rasvaimu
saanud inimeste rasvkoest tüvirakke ning pooled neist viidi kokku
adenoviirus-36-ga. (Tüvirakud on algrakud, mida saab mõjutada arenema organismi
erinevateks kudedeks.)
Nädala pärast oli suurem osa viirusega kokku puutunud
rakkudest muutunud rasvarakkudeks, samas kui viirusest puutumata jäänud rakud
püsisid muutumatuna.
Uuringutulemuste esitlemisel Bostonis ütles Dhurandhar, et
adenoviirus-36 on vaid üks kümnest patogeenist, mida on seostatud rasvumisega,
ning neid võib olla rohkemgi.
«Kahtlemata on ülesöömisel kaalus juurde võtmisega midagi
pistmist. Kuid see pole veel lõplik tõde,» ütles Dhurandhar. «Rasvumisel on
mitmeid põhjusi. Nad varieeruvad lihtsast ülesöömisest kuni geenide ja
ainevahetuseni ning võib-olla ka viiruste ja infektsioonideni.»
Lõpetuseks ütles Dhurandhar, et loodetavasti saab
võimalikuks ka vaktsiini väljatöötamine, kuid enne seda peab põhjalikumalt
uurima adenoviiruse rolli rasvumises.
Toimetas Marina Lohk, Tarbija24.ee |
