Kosmeetik-koolitaja ja pediküürija Tiina Päiel ütleb, et just suvel tuleks jalgade eest rohkem hoolitseda, sest käiakse palju lahtiste kingadega, plätudega ja paljajalu. «Tahes-tahtmata ohustavad siis jalgu kõikvõimalikud mured, näiteks kuiv nahk, kõrgetest kontsadest ja kitsastest jalanõudest tingitud paksendid, rebendid, lõhed, liighigistamine,» sõnab pediküürija. Raskemate jalamurede puhul võib abi loota tõhusamatest spaahooldustest, mis peale jalanaha toitmise, niisutamise ja vereringe elavdamise annavad hea annuse lõõgastust ja rahu vaimule. Naha- ja küüntemuutuste põhjusteks võivad olla nakkused, mehaanilised ärritajad (pigistavad ja hõõruvad kingad, valed hooldusvahendid), vereringehäired, higinäärmete tegevus (liighigistamine, jalgade kuivamine) või nahahaigused. Levinumad jalamured: Kuivad jalad Põhjused: nahk kuivab, kui organismi võime vett siduda nõrgeneb. Rasunäärmete tegevus on nõrk, mistõttu nahapind ketendab, sügeleb ja lõheneb ning samal ajal suureneb vastuvõtlikkus nakkustele. Hooldus: loputage jalgu dušiga. Kasutage nõrgatoimelisi pesuaineid. Raspeldage ja kreemitage regulaarselt. Käige vähemalt kord kuus pediküüris. Vältida: liiga tugevaid pesuaineid, paljajalu käimist, jalgade märjaks saamist ja külmetamist, liigset vees leotamist. Jalaseen Põhjused: kaudne nakatumine, näiteks paljajalu ujulas või saunas, võõraste sukkade või jalatsite kandmine. Haigestumist soodustavad kuum ja niiske kliima ning kinnised jalatsid. Nakatumise risk on suurem suvel. Sümptomid: ketendavad jalatallad, punetav jalanahk, valge jahutaolise kihiga kaetud jalaõnarused, sügelus. Ravi: seenevastased ravimid, korralik jalgade hügieen. Jalgade liighigistamine Põhjused: stress, psühhogeenne higistamine, füüsiline koormus, haiguslikud põhjused (kilpnäärme haigused, C- ja D-vitamiini puudus). Hooldus: igapäevane pesemine antiseptilise vahendiga, hoolikas kuivatamine, lõhenenud varvaste hooldamine, mugavad nahast jalanõud, jalavannid (kuivatava toimega äädikavann hävitab baktereid ja seeni, soolavann kiirendab vereringet, pajuparkainevann vähendab higistamist, vahelduvad vannid). Higistamist pidurdavad antiperspirandid ja jalatalgid. Ise tehtud, hästi tehtud! Kel pole aega salongi pediküüri minna või kes harrastab isetegevust, võib pediküüri teha kodus. Tähtis on vaid teada, mida millises järjekorras teha. 1. Korralik jalahooldus algab jalgade puhastamisest. Selleks on tarvis väikest kaussi või vanni, sooja vett ja paar tilka lõõgastavat või ergutavat õli või lusikatäit meresoola koos eeterlike õlidega, mis soodustab jääkainete väljumist ja elavdab vereringet. 2. Surnud naharakkude eemaldamiseks ja naha pehmendamiseks tuleb jalgu koorida. Selleks sobivad spetsiaalsed koorimiskreemid või meresool. Eriti hoolikalt võiks koorijaga masseerida kuivi kandu ja tallaaluseid paksendeid. Küüntesse ja küünenahkadesse tuleks suhtuda hellemalt. Lõpuks loputada. 3. Raspeldamine aitab lahti saada paksenditest. Kodus passivad raspeldamiseks liivapaberiga jalanahaviilid või pimsskivid. Kuid ettevaatust, liiale ei maksa raspeldamisega minna, sest nii on oht kahjustada sügavamaid nahakihte, mistõttu muutub nahk ka nakkustele vastuvõtlikumaks. Samuti võib liiga agar raspeldamine tekitada hoopis vastupidise efekti – nahk võib hakata veelgi võimsamalt paksenema. 4. Pärast protseduuri peske pimsskivi hoolikalt puhtaks. 5. Varbaküüsi pole soovitatav lõigata liiga lühikeseks, sest siis võib tekkida küüneserva sissekasvamise oht. Küünenaha pehmendamiseks on küünenahavedelikke ja -kreeme, mis aitavad neid koos apelsinipulgaga tagasi lükata. Lahtise naha võib ettevaatlikult nahatangidega ära lõigata. 6. Hoolduse lõpus kreemitage jalad. |
