|
Samas tähendab see ka Saksa ja Euroopa Liidu ehitusettevõtjate jaoks enam kui
miljardi euro suurust tööpõldu, kirjutab Taloussanomat.
Hanke taga on Euroopa Liidu otsus, mille järgi peab 2020. aastaks olema
taastuvenergia abil kaetud viiendik kogu energiavajadusest. Praegu on
taastuvenergia osa Saksamaal 6 protsenti.
Lisaks energia kokkuhoiule on seaduses kirjas, et uutes majades tuleb
taastuvenergia allikate abil toota 15 protsenti ja vanades majades 10 protsenti
toasoojast.
Seadus kohustab majaomanikke soojustama üürile antavaid elamispindu ning kui
seda ei tehta, siis üürnik peab saama hinnasoodustust. Saksamaal on aga 24
miljonit üürikorterit.
«Ranged korraldused on rohkem kui teretulnud,» kiitis ajalehele ühes Berliini
kesklinna korrusmaja üürikorteris elav Jürgen Eichler, kes oli omanikule mitu
korda kaevanud külma korteri pärast, kuid ilma mingi tagasisideta.
Kaks aastat tagasi oli omanik nõus uute aknatihenditega, kuid töö tehti nii
kehvasti, et osad tihendid kukkusid ära juba paar kuud hiljem. Eichleri sõnul on
kõnealune elumaja 20 aastat vana, kuid tuuletõmbest puudust pole ning soojus
kaob igast toanurgast. «Välisseinu pole üldse soojustatud,» rääkis ta.
Korralike soojustustööde tegemata jätmine ja odavate materjalide kasutamine
on omanikule hoone ehitusjärgus säästnud arvestatava rahasumma. Kui üüriline on
juba korterisse meelitatud, siis vuukide vahelt tuulde minev energia omanikule
enam muret ei tee, sest tema elektriarvet oma taskust maksma ei pea.
Seadusettepaneku järgi peab ainult elektriga köetavad 1,4 miljonit eramut
vahetama praeguse süsteemi senisest vähem elektrit kulutava ja osaliselt
taastuvenergia allikatest saadava küttesüsteemi vastu.
Ümberehitused võivad hinnanguliselt maksta keskmiselt 20 000 eurot ehk 313
000 Eesti krooni eramu kohta. Kaks ja pool miljonit muul viisil soojeneva eramu
omanikku peavad investeerima keskmiselt 5000 eurot ehk 78 200 Eesti krooni üle
20-aastaste küttesüsteemide uuendamiseks ning asendama senised aknad
kahekordsete klaasidega akende vastu.
Saksamaa 14 miljonist ühepereelamust iga viies peab arvestama vähemalt 2000
euro ehk 31 300 krooni ulatuses renoveerimisega. Lisaarve võib jõuda ka üürniku
lauale, sest omanik võib mõned investeeringud panna üüriarvele juurde.
Keskkonnaministeeriumis usutakse, et sakslaste elamiskulud siiski ei suurene,
kuna küttekulutused vähenevad oluliselt.
Elamispindu üürivate inimeste ühendus aga kardab, et üürilisele antav õigus
vähendada üürisummat halva soojapidamise pärast võib viia lõputute
kohtuprotsessideni. Keskkonnaministeerium meenutab, et kolmandik sakslaste õhku
paisatavast süsinikdioksiidist on tingitud hoonete kütmisest.
Uute seadustega tahetakse tabada kaks kärbest ühe hoobiga: majade
soojustamisega kaitstakse atmosfääri ja vähendatakse küttekulusid parimal juhul
kaks korda.
Lisaks keskkonnasõbralikkusele on majade soojustamine hea ka tööturule.
Ehitusala ametiühing ja keskkonnakaitse organisatsioon Greenpeace on varem
kokku arvestanud, et majade soojapidamise tõstmine annab tööd 400 000
inimesele. |
