| Sellest tulenevalt tekib ühistu liikmetel kahtlus, et juhatuse tegevuses võib olla midagi seadusevastast, milleks võib olla tööde tellimine sõpradelt, sh nende eest ka iseendale maksmine jms. Ühistu liikmete huvides on veenduda, et ühistu asju aetakse, sh raamatupidamist peetakse seadusele kohaselt, sest vastasel korral võidakse nõuded pöörata ühistu vastu tervikuna. Seega ei tohiks korteriühistu juhatus eirata ühistu liikmete aktiivset huvi ühistu hea käekäigu vastu. Üheks korteriühistu liikme põhiõiguseks on õigus teabele. Nende õiguste äravõtmist ei saa sätestada põhikirjas, samuti ei saa sellist otsust vastu võtta juhatus ja üldkoosolek. Seadusest tulenevalt on ühistu liikmel õigus saada teavet üldkoosolekul. Sageli on see veel lisaks põhikirjas fikseeritud. Selleks, et vältida vaidlusi teabe vahetamise üle muul ajal, tuleks üldkoosolekul otsustada kord, millistel tingimustel on liikmel õigus teavet saada üldkoosolekute vahelisel ajal. See näeks näiteks ette, millises korras, sh kui pikalt juhatusele ette teatades, peaks olema esitatud ühistu liikme soov saada teavet, dokumente vms. Samuti, kas see soov peab olema esitatud kirjalikult või suuliselt, mis tähtaja jooksul ja mis vormis on juhatus kohustatud vastama, kelle kulul tehakse koopiaid vajalikest dokumentidest jne. Otstarbekas oleks reguleerida see sarnaselt avaliku teabe seadusega, kus näiteks paragrahvides 17 kuni 25 on üheselt mõistetavalt sätestatud teabe vahetamise viis (vajadusel vastastikku konsulteerides), tähtaeg (üldjuhul viivituseta), teabe esitamist takistavatest asjaoludest teavitamise kohustus, teabenõude täidetuks lugemise või täitmisest keeldumise alused. Samuti on reguleeritud see, kes katab teabe esitamisega, sh koopiate valmistamisega seotud kulud. Üldprintsiip on, et paberkandjal koopiate valmistamise eest tasub teabe taotleja, see on siis antud juhul ühistu liige. Kui aga juhatus keeldub informatsiooni andmast, peab ta seda põhjendama. Juhul, kui juhatus seda ei tee või kui põhjused pole aktsepteeritavad, on ühistu liikmel võimalus pöörduda kohtusse teabe andmise nõudes. Kui aga teabe andmisest keeldumisega on ühistu liikmele tekitatud kahju, võib esitada ka rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Kohtutee on aga aeganõudev ja kulukas. Ja kuigi kohus võib oma otsusega need kulud kaotajalt poolelt sisse nõuda, tuleb esmalt need kulud kanda siiski ühistu liikme(te)l, kes asja kohtusse viivad. See ongi tihti põhjuseks, miks korteriomanike ehk ühistu liikmete õigused jäävad sageli realiseerimata. Kuid siinkohal üleskutse ühistu liikmetele: käituge omanikena, sest initsiatiiv oma õiguste realiseerimiseks, sh teabe saamiseks ühistu juhatuselt, peaks tulema siiski eelkõige ühistu liikme poolt. Oma tsiviilõiguslikku teovõimet saab realiseerida ka esindaja kaudu, valides selleks taskukohase juristi teenused. Eesti Korteriühistute Liidu juristid konsulteerivad isikuid teisipäeviti ja neljapäeviti Tallinnas Sakala 23a. |
