Juulis kasvasid töötlevas tööstuses tootjahinnad mullu sama perioodiga võrreldes keskmiselt 8,9 protsenti, samuti kallines oluliselt eksport.

Mitmes harus on hinnatõusu taga tooraine kallinemine (puit, metallid), kuid paljudes tööstusharudes on hinnatõusu taga sisemaised tegurid, eelkõige tööjõukulude kasv, rõhutas majandusministeerium pressiteates.

Puidutööstuses püsis tootjahindade kasv juulis jätkuvalt 20 protsendi tasemel, eelmise aasta tasemest on tunduvalt kõrgemad nii kodumaise kui importtoorme hinnad. Ehitusmaterjalide tootmises on tootjahinnad püsinud viimastel kuudel samal tasemel või veidi alanenud, eelmise aastaga võrreldes on keskmine hinnatase siiski 12 protsenti kõrgem. Samasugune olukord valitseb ka metallitööstuses ning masinate ja seadmete tootmises, kus aastaga on hinnad tõusnud vastavalt 13 ja 8 protsenti, seda peamiselt metallide kallinemise tõttu.

Võrreldes mõne kuu taguse ajaga on ettevõtjate hinnatõusu ootused veidi raugenud, kuid ootused on siiski kõrgemad kui tavaliselt. Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud ettevõtjatest 70 protsenti prognoosis järgnevaks kolmeks kuuks müügihindade püsimist tänasel tasemel, üle veerandi aga arvas, et hinnad tõusevad. Hinnatõusu ootused on kerkinud toiduainetööstuses, samuti peetakse hinnatõusu jätkuvalt tõenäoliseks puidutööstuses. Koos ehitusturu rahunemisega on olukord muutunud stabiilsemaks ehitusmaterjalide tootmises.

Majandusministeeriumi andmetel toimus juulis ekspordihindade aastase kasvu oluline kiirenemine. «Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes tõusid hinnad 9,1 protsenti, juunist olid hinnad 0,9 protsenti kõrgemad,» märkis ministeerium.

Lisaks ekspordihindade jätkuvale kasvule metsamajanduses kiirenes hinnakasv veel märkimisväärselt toiduainetööstuses ja metallitootmises. Impordihindade aastane kasvutempo juulis mõnevõrra aeglustus ja ulatus 2,8 protsendini, kuises võrdluses püsis stabiilne hinnasurve ülespoole (kasv 0,4 protsenti). Kui varasematel kuudel võis ekspordihindade kasvu kiirenemise põhjuseks rohkem tuua toormehindade kasvu, siis viimasel ajal on ministeeriumi sõnul olnud hinnatõusu kiirendajaks muude tootmiskulude kiire kasv.

Ekspordihinnad olid juulis metsamajanduses juba ligi 80 protsenti kõrgemad kui aasta tagasi, tulenevalt palgi jätkuvast kallinemisest. Metallitootmises kiirenes hinnatõus 24 protsendini (metalltoodete tootmises 14 protsenti) ja toiduainetööstuses 13 protsendini. Mõningast ekspordihindade kasvutempo kiirenemist oli märgata veel rõivatööstuses ja ehitusmaterjalide tootmises. Teistes tööstusharudes püsis hindade aastane kasv stabiilne või mõnevõrra aeglustus.

Juulis püsis puidu ja puittoodete impordihindade aastane kasvutempo kolmandiku piires. Toiduainete ja jookide sisseveo hindade aastakasv on aga viimastel kuudel olnud stabiilselt

7-8 protsenti. Mõnevõrra on aeglustunud impordihindade kasvutempo metallide ja ehitusmaterjalide osas, ulatudes vastavalt 10 ja 8 protsendini. Aastatagusest madalamad oli endiselt naftasaaduste impordihinnad, mis langesid 6 protsenti.

Toimetas Kaire Uusen, Tarbija24.ee