| Tänases Postimehes ilmunud artiklis kinnitas üleeile Tallinna 21. kooli lõpetanud Kristi Mäe, et hindab oma koolilõpetamisega seotud kulusid ligi 10 000 kroonile.
Peale kleidi, kingade, meigi, soengu, ehete, lillede ja lõpupeo eest makstud raha kulutas ta lõpuekskursioonile Londonisse 3500 krooni, pluss taskuraha.
Pidustuste krooniks üüris tüdruk sõpradega limusiini, et sellega Tallinna peal tiirutada. Samas suurusjärgus kulutused olid ka mitmel teisel artiklis sõna saanud gümnaasiumilõpetajal.
Muu hulgas märgiti loos ühe koolilõpetaja eelarvet kirjeldades ära ka 2000-kroonine summa solaariumis käimiseks, sest ilma kunstpäikeseta ei suutnud vastne küpsustunnistuse omanik kuidagi vajalikku päevitunud jumet saavutada.
Loo kommenteerijad olid üldiselt nõus, et omajagu raha nõuab kooli lõpetamine kindlasti, kuid enamik siiski sellise summa ulatuses enda või laste peale ei kulutaks.
Näiteks märkis kommenteerija R.R, et summa suurus oleneb ikka perekonnast ja kommetest.
«Minu peale läks näiteks 300 krooni ja sai ka lõpetatud,» lisas ta.
Talle sekundeeris kommentaator nojah, kes ütles, et tema kulutas 370 krooni, millest kingad maksid 300 krooni.
Kolmas kommentaator tõdes, et tema oma lõpetamisele kulunud summat kokku ei arvanudki.
«Ülikond sai ostetud enne eksameid ja seda läheb ka edaspidi vaja. Eelmine oli lihtsalt väikseks jäänud. Kingad olid ka varasemast ajast olemas. Mingeid erilisi kulutusi spetsiaalselt lõpetamise tarbeks küll ette ei ole võtnud. OK, albumiraha ja õpetaja kingiraha.. aga see on ka kõik,» kirjeldas mees.
Oli ka teisi, kel kulus heal juhul lõpetamiseks vaid mõnisada krooni.
«Nendel noortel pole küll mingit reaalsustaju. Vanemad võtavad vist SMS-laenu et oma pojad tütred lõpetamisel eriti pimpid välja näeksid – täiesti arulage,» kõlas üks kommentaar.
Ilmselgelt on 10 000-kroonine lõpetamise eelarve paljudele vähem jõukatele valusaks torkeks, sest nii mõnigi kommentaator kirjutas salvavalt, et nii palju lõpetamisele kulutavad inimesed ei ela kindlasti palgast, vaid käivad vargil või müüvad keelatud aineid.
Oli neidki lugejaid, kes ajakirjanikku tegeliku olukorra väärtõlgendamises ja ebaobjektiivsuses süüdistasid ning ütlesid, et tulgu maa peale.
«Sa elad ikka vist omas maailmas! Arvad et kui mõni suudab üle 10 000 lõpupeole välja panna, siis suudavad seda kõik lõpetajad!? Võibolla maksimaalselt 20 protsenti suudab 10 000 välja panna,» pahandas üks tundmatuks jääda sooviv lugeja.
Kommentaator Matteus ütles, et tema sai omal ajal hakkama isa ülikonnaga ja vanade kingadega, mingist reisist polnud juttugi. Kingitus maksis 200 krooni.
«Mina oleks küll nõus pigem laenatud ülikonda kandma ja kokkuhoitud raha eest näiteks arvuti saama. Ah, rikkurite värk. Ärahellitatud snoobid tulevad sellistest lastest,» leidis Matteus.
Kommentaator konks arvas, et eks sissetulekud on kasvanud nii rikastel kui vaestel ja kulutused on just nii suured kui suuri kulutusi endale keegi lubada saab.
«Aga ma ei oska öelda kui kallis peab olema solaarium, kus annab kulutada kuu ajaga 2000 krooni ning milline peab olema selle solaariumiskäija nahk, mis sellisele koormusele vastu peab,» nentis ta tabavalt.
1997. aastal keskkooli lõpetanud kommentaari kirjutaja aga ütles, et ülikonda polnud tal toona vaja osta, sest kaks aastat varem ostetu läks ilusti selga.
Lõpupeole ta kümne aasta eest ei läinudki, sest ei soovinud «alkohoolikutega koos pidutseda».
«Pärast aktust läksime vanematega koju. Pärast tegi klass laevareisi Stockholmi, aga sinna ma ka ei läinud, ja õigesti tegin, sest hiljem tuli välja, et pool klassi oli end laeval öösel nii purju joonud, et oli puruks peksnud kogu baari sisustuse. Ühe poisi isa plekkis pärast kõik kinni,» meenutas ta.
Kommentaator lisas veel, et selliste lolluste peale ei tuleks kindlasti 10 000 kulutada ning 10000-kroonise ülikonna ostis ta endale paari kuu eest ise oma raha eest.
«Gümnaasiumilõpetaja ei jaga veel ööd ega mütsi, on nii loll nagu lauajalg ega tea ilmaelust midagi. Ära on tüüdanud see meri-põlvini-jutt, nagu oleks see mingi tähtis sündmus ja auasi. See on alles algus: tõkkejooks alles algab. Ja jooge vähem! Ärge rikkuge oma genofondi,» hoiatas ta. |
