«Kui president seaduse välja kuulutab, siis tõesti alates sellest suvest saadikud enam ametlikult ei puhka,» ütles põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.
Tema sõnul peavad saadikud edaspidi ise vaatama, kuidas nad hakkama saavad ja
millal puhkavad, sest neile ei laiene ka puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus
ning töölepingu seadus. «Seadusega on kindlaks määratud, millal toimuvad riigikogu istungid, aga samas on saadikul väga palju muid kohustusi, mida tuleb täita hoolimata puhkusest,» põhjendas Linde.
Ta rõhutas, et hoolimata seni olnud ametlikust puhkusest, ei ole saadikud
seni saanud puhkusetoetust ega –kompensatsiooni.
«Meedias oli juttu sellest, et me soovime vargsi tõsta kuluhüvitiste summat. Tegelikult see ei ole nii,» selgitas Linde.
Tema sõnul said saadikud seni kuluhüvitist 11 kuud aastas ja puhkuse ajal
seda ei makstud. Kuna uue seadusega aga kaob riigikogu liikmete ametlik puhkus,
siis on võimalik tšekkidega tõendatud kuluhüvitist saada 12 kuud aastas.
«Tegemist on siiski tõendatavate ja tööga seotud kulutustega, mitte
lisarahaga» toonitas ta.
Üldrahvalikku pahameelt pälvinud riigikogu liikme staatuse seaduse menetlemisel loobus parlament kuluhüvitiste korra muutmisest ja seadusse jäi ka säte, mis lubab saadikuid kainestusmajja viia.
Alates järgmisest riigikogu koosseisust on saadikutel õigus palgata isiklikke abisid ja väljaspool Tallinna ja selle lähivaldu elavad saadikud hakkavad saama eluasemekompensatsiooni 20 protsendi ulatuses oma põhipalgast.
Seaduse poolt oli 79 saadikut, üks jäi erapooletuks.
