Esimeste soojade ilmade saabudes algab ka grillihooaeg, mil süüakse ohtralt liha ja juuakse kõrvale sageli alkoholi. Pahatihti lõpeb pidusööming aga ülakõhuvalude, puhitustunde ja kõrvetistega. Kõrvetisi on enamik meist vähemalt korra elus kogenud, paljudele on see aga igapäevane probleem, mis süveneb just suvel ning rikub nii mõnegi mõnusa suveürituse. Muuda oma eluviiseKõrvetised võivad olla eri raskusastmega – sageli on tegu vaid söömise järel tekkiva hapu maitsega suus, raskematel juhtudel aga väljenduvad need põletava valu ning survetundena rindkere ülaosas, mis võib kesta mitu tundi ning süveneb sageli öösel. On levinud arusaam, et kõrvetised tekivad valedest toitumisharjumustest ja ebatervislikest eluviisidest. Suitsetamine, alkoholi joomine, ülekaal ning vähene füüsiline aktiivsus on soodustavad tegurid, kuid tegemist võib olla ka päriliku kalduvusega. Kõrvetisi põhjustab maosisu tagasivool (refluks) söögitorru. Maohappe tagasivool maost söögitorru tekib siis, kui söögitoru ja mao vahel paiknev sulgurlihas, mis reguleerib toidu sattumist makku ning hoiab seda maos, ei tööta korralikult. Hape on vajalik toidu seedimiseks ning maos see kahjustusi ei tekita. Söögitoru limaskest on õrnem ja õhem, mistõttu seal tekitab hape ärritust. Väga tugeva ja pikaajalise ärrituse korral võib tekkida söögitoru põletik ning haavandid. Mitmed toiduained (sibul, tomat, šokolaad) ja ka alkohol, eriti kääritatud alkohoolsed joogid nagu vein või õlu, vähendavad söögitoru alumise sulgurlihase toonust ja suurendavad maohappe eritumist. Kui süüakse palju, ei jõua toit maost piisava kiirusega peensoolde liikuda ning tekib maohappega segatud toidusegu tagasivool söögitorru. Kõrvetiste teket soodustavad ka vürtsitatud ja suitsutatud toidud. Reflukshaigus tekitab vaevusi, mida esimesel pilgul ei oska kõrvetistega seostada. Näiteks võib esineda öist köha, rindkerevalu, hääleprobleeme, unehäireid, neelamishäireid, kurguvalu. Sageli on rindkerevalu nii tugev, et kardetakse infarkti ja kutsutakse kiirabi. Ligikaudu viiendik inimestest vaevleb kõrvetiste käes vähemalt kaks-kolm korda nädalas. Arvatakse, et Euroopas kimbutab reflukshaigus enam kui 50 miljonit inimest, samas ei ole enamik neist isegi teadlikud sellise haiguse olemasolust. Kaal kontrolli alla Et suvi mööduks kõrvetistevabalt, tuleb teada, kuidas oma tervist kontrolli all hoida ja head enesetunnet säilitada. Alustada võiks elustiili muutmisest, vaadates üle oma toitumisharjumused. Soovitav on süüa korraga vähe, sest palju süües saab magu liialt täis ja nii satub osa maosisust tagasi söögitorru. Vaevusi tekitavaid toite peaks vältima. Selleks tuleb kõigepealt välja selgitada, millised toiduained kõrvetisi tekitavad – mõnel inimesel on nendeks vürtsitatud toidud, teisel näiteks kurk. Kindlasti tuleks loobuda suitsetamisest, piirata kohvijoomist ning jälgida kehakaalu. Ülekaalulisus põhjustab lisasurvet maole ja aitab kaasa vaevuste tekkele. Ka stress võib olla mao funktsioonihäirete põhjustaja, seetõttu tuleks panna paika töö- ja puhkuserežiim. Abi kõrvetiste leevendamiseks saab ka apteegist, kuid käsimüügipreparaatide mõju on enamasti lühiajaline. Vaevuste jätkumisel tuleks pöörduda oma perearsti poole, sest on olemas ka tõhusam ravi. Tekitavad kõrvetisi: • vürtsised, suitsutatud, hapendatud, marineeritud, rasvased toidud; • tomatit sisaldavad toidud; • rasvased piimatooted (näiteks hapukoor, rasvane kodujuust, jäätis); • tsitrusviljad ja nendest valmistatud mahlad; • kofeiini sisaldavad joogid, kange tee, šokolaad; • gaseeritud joogid; • alkohol (eriti vein ja õlu). Allikas: Iris Koort |
