Reis
 |
Pahedest vabanev Zürich
21.06.2007 00:01
Priit Pullerits, Postimees
Eksimus õige suuna valikul võinuks valusalt maksma minna. Kui olin
lennujaamast rongiga Zürichi vaksalisse jõudnud, keerasin hotelli
otsingul lossi meenutava Šveitsi rahvusmuuseumi tagusesse parki, mis
jääb Limmati ja Sihli jõe hargnemiskohta. Tundus, et sealt puudub
väljapääs. |
| |
|
|
Vanadest kaubakonteineritest ehitatud kauplus Zürichi vanas tööstuskvartalis.
Foto: Priit Pullerits |
|
|
Zürichis polnud napilt poolteist kümnendit tagasi hullemat kohta, kui too veega piiratud parginurk. Tänu suure raudteejaama lähedusele puhkes seal õide Euroopa hullemaid narkopesasid. Ja pole kindel, et sinna sattunu sealt eluga tulema pääses.
Sealne elu – kui seda eluks võib nimetada – oli halastamatu. Möödunud kümnendi algul pandi Zürichis toime ligi kolm relvastatud röövi päevas, kusjuures, nagu nüüdseks selge, kuritegude arv kasvas samas rütmis, nagu suurenes narkomaanide juurdevool linna.
Poosid puu all
Nii oli siis, nüüd on õnneks teisiti. Pärast seda kui Zürichi linnaisad avastasid, et süstalde jagamine narkareile ei aita uimastiprobleemi leevendada ja kuritegevust kahandada, lõid nad 15 aastat tagasi pargi süstijaist puhtaks. Tänu sellele ei tulnud mul nüüd vääratuse eest suuna valikul maksta tervise või eluga.
Vastupidi: tervist ja elujõudu võinuks juurdegi saada, kui oleksin ühinenud hiinlase juhendatud falun gongi rühmaga, kes hiigasliku puu alla ringis poose võttes mediteeris.
Rahvusmuuseumi taguse pargi naasmine tsivilisatsiooni rüppe on vaid üks näide, kuidas Šveitsi suurim linn Zürich (elanikke 344 000), maailma rahanduskeskusi, on ajaga sammu käinud. Ja koguni nii edukalt, et on mitmes uurimuses pälvinud maailma parima elukvaliteediga linna tiitli.
See tiitel, paistab, on auga välja teenitud. Kui oleksite jalutanud mõni aasta tagasi kurikuulsast nõelapargist mööda Limmati jõe kallast pärivoolu, jõudnuks te mahajäetud raudteeharule, mis kuulus samuti ühiskonna põhjakihtide meelevalda. Nüüd laiub seal urbanistlik plaaž kohvikute ja trikiratturite rampidega. Mis eriti üllatav: läbi linna voolav jõgi on absoluutselt ujutav.
Ületades peagi jõe ning astudes piki raudteeviadukti äärt, jõuab linnaossa, mille ümbersünni üle kohalikud enim uhkust tunnevad. Industriequartier, nagu nimigi viitab, on vana tööstuskvartal, mis on viimastel aastatel saanud täiesti uue kuue ning on kujunemas Zürichi kesklinna taevasse küündivate kinnisvarahindade tõttu ihaldatud elurajooniks.
Kui enamik turiste käib Zürichis mööda sissetallatud radu, mille äärde jäävad suured kirikud, iidsed sillad ja uhked muuseumid, siis Industriequartier kujutab endast vanadest tehastest ümberehitatud moodsaid korteri- ja büroohooneid.
Sööst kõrgustesse
Nende vahel leiab rohkelt kultuuriasutusi. Näiteks punastest tellistest Schiffbau, mille katuse alla mahuvad nüüd näitusesaalid ja restoran. Või hiiglaslikke vabrikuaknaid imiteerivate seintega Maagi music hall. Või üheksast üksteise otsa laotud erivärvilisest kaubakonteinerist rajatud kauplus.
Aga juba võtab areng uusi, rekordkõrgusi. Muusikahalli vastas üritavad pilvepiiri kriipida neli terasmasti. Need peavad andma nii uue Industriequartieri kui vana Zürichi elanikele täpse ettekujutuse, milliseks kujuneb linna kavandatav vägevaim kõrghoone.
Toda päevselget ettekujutust on vaja selleks, et kiirelt arenev linn ei peaks hiljem valusalt lõivu maksma, kui laseb mõtlematult püstitada hoone, mis ülejäänuile pimestavat varju heidab. |
|
|
|
|
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
Kaebusteraamat
|
