|
Kolmest oksjonil müüdud Lossi tänava kaupluseruumist oli linnavalitsus kaks
andnud omal ajal rendile lisaklausliga. 1998. aastast tegutseva kunstikaupluse
väikesel pinnal võis rendilepingu järgi pakkuda kõrgkultuuri teoseid, kirjutab
Sakala.
Kõrvalasuva arvutikaupluse Mikromaailm omanikele seati kaks aastat tagasi poe
avamisel tingimuseks, et nende ruumides ei tohi müüa kasutatud rõivaid.
Parim pakkuja saab ruumi endale
Ligi viie miljoni krooni eest kaks kaupluseruumi ostnud Leola Kinnisvara
omanik Raul Alliksaar kinnitas, et kavatseb ruumid rendile anda sellele, kes
teeb parima pakkumise. Tema sõnul ei saa välistada, et tulevikus võib nendes
ruumides alustada tegevust kasiino või kasutatud rõivaste kauplus.
«Ma loodan väga, et kaltsupoode sinna ei tule, sest tundub, et rendihinnad on
nendele kesklinnas liiga kõrgeks muutunud,» rääkis Alliksaar.
Viljandi linnapea Kalle Jentsi ütlemist mööda pandi kaupluseruumid müüki
sellepärast, et linnavalitsuse funktsioonide täitmiseks pole neid vaja. «Ka
kunstikaupluse pidamine on ettevõtlus ja me ei saa mõnele ettevõtjale eelistusi
teha,» selgitas ta.
Kunstikauplus rendib praegu ruumi Viljandi linnalt hinnaga 70 krooni
ruutmeetri eest, ent vabal turul võib selle äripinna hind ilma lisaklausliteta
tõusta 200 kroonini.
Teise müügipõhjusena tõi Kalle Jents välja asjaolu, et 1990. aastate keskel
sai linn kõnealused ruumid riigilt kohustusega need erastada. Ehkki aastaid olid
kauplusepinnad Viljandis mitteerastatavate ruumide nimekirjas, otsustas linn
need nüüd maha müüa.
Kunstikaupluse omanik Indrek Klaus rääkis, et oli üritanud 2001. aastal
ruumide omandamiseks linnavalitsusele pabereid esitada, aga talle oli vastatud,
et need ei kuulu erastamisele.
«Ehk oli sellise käitumise põhjuseks asjaolu, et linn ei tahtnud neid ruume
omal ajal EVP-de eest müüa,» pakkus tänavu linnapeaks saanud Jents.
Linnapea on nõus väitega, et kesklinn on arenenud teises suunas, kui Viljandi
juhid oleksid soovinud. «Eks ka meid pane muretsema olukord, et kesklinnas on
sedavõrd palju kasutatud rõivaste ärisid ja kasiinosid,» tõdes ta.
Linn loodab ostujõu kasvu
Teisalt pole Jents nõus väitega, et kesklinna näo kujundamiseks tuleks linnal
kinnisvara endale hoidma. «Normaalse äriloogika järgi peaksid kasutatud rõivaste
ärid linnast kaduma, kui inimeste ostujõud kasvab, ning kasiinode tegevuse
piiramiseks oleme pakkunud võimalusi.»
Kinnisvaraärimees Raul Alliksaar on aga veendunud, et linnavalitsus on
aastatega järjest kaotanud võimalusi kaasa rääkida selles, milliseks peaks
kesklinn kujunema. «1990. aastate algul oli linnal palju vara ning selle
haldamiseks oleks tulnud moodustada spetsiaalne üksus,» leidis ta.
Selle asemel on linnavalitsus otsustanud vara maha müüa. «Tulemus on selline,
et linnal puudub oma nägu ja ettevõtjad arendavad siin just niisugust äri, mis
kõige kasulikum tundub,» lisas Alliksaar.
ARVAMUS
Malle Vahtra, Viljandi endine linnapea
Lossi tänava kinnisvara müügile saab hinnangut anda kahest vaatenurgast. Üks
neist on praeguse linnavalitsuse oma ehk kõik müügiks, raha kiiresti kätte ja
vabanemine kinnisvara hooldamisega seotud muredest. Teine vaatenurk on säilitada
linnale alles jäänud väike võimalus mõjutada äritegevust kodanikule soovitavas
suunas.
Linnavalitsus kurdab võimaluse puudumise üle, nüüd aga annab selle sootuks
käest. Mul on selgelt meeles viljandlaste suur vastasseis second-hand-kaupluste
arvu kiirele kasvule kesklinnas, rääkimata kasiinodest. Mina esindan teist
vaatenurka ja linn ei peaks praegu lähtuma põhimõttest «Raha kätte,
probleemidest vabaks».
Otsused on aga sündinud ja nüüd jääb loota, et uute omanike äriideed sobivad
ka enamikule linlastest. |
