Kinnisvara
 |
Ühiskond kõneleb hoonete kaudu
23.04.2008 13:25
Mihkel Karu, Eesti Kunstiakadeemia magistrant, Arhitektuuriaasta projektijuht
Arhitektuur peegeldab, reguleerib ja defineerib ühiskonda
Arhitektuuriaasta raames räägitakse arhitektuurist, mis on ühtaegu nii
kirg, avalik võim, sport, raha, aja peegel. Kõik need tähendused on
pädevad. Tänapäevane postmodernistlik ühiskond on vaba iga indiviidi
isikupärastele tõlgendustele ning arhitektuur selle ühiskonna
lahutamatu osana on seda samuti. |
| |
|
|
Vaade Tallinna vanalinnale ja kesklinnale.
Foto: Peeter Langovits |
|
|
|
|
Arhitektuur – kõige sotsiaalsem kunstiliik
Keskkonna kujundajana on arhitektuuri osa ühiskonnas olulisem kui me tihti tunnistame. Olles iseeneses samasugune märgisüsteem nagu meie igapäevane keel, kõneleb ka arhitektuur oma lugu – minevikust, ehitatud keskkonnas elavatest inimestest, nende tõekspidamistest, väärtustest ja püüdlustest.
Igas keskkonnas leidub objekte, mis kannavad üldiseid tähendusvarjundeid, kõnelevad tarbijaga sama keelt. Selliste objektide kaudu on arhitektuuril võimalik ühiskonda mõjutada.
See on kõige sotsiaalsem kunstiliik, täidab olulist kriitilist rolli, pakub kolmemõõtmelise raamistuse, mis peegeldab, reguleerib ja defineerib ühiskonda.
Ehitatud keskkonna kaudu on võimalik kõneleda teadvuse või alateadvuse tasemel inimeste veendumustega, rõhuda kindlatele arusaamadele ning neid (taas)toota. Ühiskonda võib arhitektuuri abil laiemalt suunata ja kõnetada.
Radikaalsematel juhtumitel on võimalik inimesi isegi kontrollida ja juhtida, seda kas siis sümboolsete rajatiste kaudu või teatavat sümboolset sõnumit kandvaid esteetilisi märke (erinevad stiilid, kujundid ja sümbolid) kasutades.
Ühiskonnal tuleb endast õigete sõnumite edasiandmiseks arvestada arhitektuurselt õiget keelt kõneleva keskkonna loomisega – nii lasub arhitektidel kui ühiskonnale kulisside/taustkeskkonna loojatel väga suur vastutus. Individualism ja oma jonni ajamine võib siin viia vääritimõistmise ja vastuoludeni.
Tema suunab, meie suuname
Avalik arhitektuurne ruum on miski, mis meid mõjutab ja suunab, kuid mida ka meie saame mõjutada ja suunata. Nii on arhitektuur läbi ajaloo olnud suuremal või vähemal määral poliitika tööriistaks. Kui valitseval võimul on vaja näidata, et midagi on ära tehtud, siis on seda alati kõige lihtsam väljendada millegi käegakatsutava näol.
Kogu ajaloo vältel on võim enda kehtestamiseks ja ajalukku jäädvustamiseks alustanud suurejoonelisi projekte – Rooma akveduktidest ja tsirkuseareenidest tänapäevaste suure meediakära saatel kerkivate riiklike ehitisteni välja.
Selgelt jälgitav on see totalitaarsusesse kalduvate ühiskondade puhul, aga iga teinegi poliitika/võim väljendab end läbi ehitatud keskkonna.
Eesti arhitektuur on viimastel aastatel liikunud aina rohkem keskkonnatemaatika suunas.
Nüüd, kus kinnisvarabuum raugeb, pööratakse aina rohkem tähelepanu selle kunstiliigi ühiskondlikule rollile, mis viimase viieteistkümne aasta jooksul jäi noore riigi tegemiste tuhinas tagaplaanile.
Arhitektuur on tõusmas avaliku arutelu objektiks ning avalik ruum omakorda saamas arhitektuuri objektiks.
Moodne sõna – urbanistika
Oluliseks on saanud inimese- ja ühiskonnakeskne lähenemine. Kuna suurema osa eestlaste ning ka teiste meie planeedi elanike elust möödub juba linnakeskkonnas, on moodsaks sõnaks saanud urbanistika, 2004. aastast on vastav õppetool ka Eesti Kunstiakadeemias.
Linnaruumi ja -keskkonna temaatika ilmneb ka äsja lõppenud arhitektuurikonkursi töödes. Eesti Kunstiakadeemia uue hoone võidutöö puhul pole niivõrd oluline hoone kuju või väljanägemine, vaid kvaliteetse linnakeskkonna loomine ja sinna selgepiiriliste ja kõrgetasemeliste hoonete paigutamine.
Tallinna linnakeskkonda, mida aastaid on iseloomustanud küllalt kaootiline areng, on seeläbi lisandumas kvaliteetne pidepunkt, mis ainuüksi ei kaunista linna, vaid kannab ka olulist ühiskondlikku sõnumit.
See on suund, mis aina rohkem on omane ka eesti arhitektide loomingule – mitte niivõrd silmapaistvate üksikobjektide loomine, vaid pigem terviklike keskkondade kujundamine mitmekülgse, loodussõbraliku ning eelkõige inimesest ja ühiskonnast lähtuva arhitektuuriga.
Sündmusi Arhitektuuriaasta raames:
- välkloengud Von Krahli teatris 15.05, 28.08, 02.10, 06.11 ja 04.12
- urbanistika päevad Eesti Kunstiakadeemias
- linnavaadete joonistamine Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengite juhendamisel
- 2007. aasta parimate interjööride autasustamine
- preemia andmine parima eramu autorile
- osalemine Veneetsia Arhitektuuribiennaalil
- parima tellija, ehitaja ja kriitiku valimine
- rändnäitus Arhitektuur tuleb külla (90 aasta möödumine professionaalse arhitektuurihariduse algusest Eestis)
- mitmed põnevad ja suurejoonelised näitused Eesti Arhitektuurimuuseumis, Arhitektuuri- ja Disainigaleriis, Eesti Kunstiakadeemia galeriis ja mitmetes linnades üle Eesti.
Allikas: www.arhitektuuriaasta.ee |
|
|
|
|
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
|
|
Foto: Toomas Huik |
Jahtuv turg peletab õnnekütte maakleriametist
Jahtuv turg on kaotanud huvi ka maakleriameti vastu – maaklereid
koolitavad firmad on sama hästi kui tegevusetult, kutseeksamil
osalejate arv on langenud poole võrra ja üha enam maaklereid lööb
senisele ametile käega.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees |
Miljöö on väärtus
Väärtuslikuks tunnistatud alal elamine eeldab ka nende väärtuste
tunnustamist. Kui kahtlete, kas elate miljööalal, küsige täpsemalt
järele kohalikust omavalitsusest.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Caro / Scanpix |
Valikuterohkus teeb tahtejõuetuks
Kas osta latte või cappuccino kohv? Suhkruga või ilma?
Suur, keskmine või väike? Sellised igapäevased valikud kurnavad USA teadlaste
arvates meie aju ja vähendavad võimet tahtejõudu nõudvaid ülesandeid, nagu
näiteks on dieedipidamine, lõpule viia.
> Artikli juurde |
|
|
Kaebusteraamat
|
