Kuid pange tähele – väga harva räägitakse nende ilulugude, soovituste-nippide ja «täiesti uut elu alustanute» puhul tervisest ja sellest, et kõik peaks toimuma omaenda parema enesetunde, mitte teistelt tunnustuse ja imetluse väljalunimise nimel. Selle asemel heietatakse seksikusest ja trendikusest – teisisõnu öeldes kellegi teise ootuste täitmisest. Salliv suhtumine Ülima kehakultuse kõrvale on aga trügimas teine äärmus: ülekaalulisus, mille kohta hakkas Skandinaavia maade, Inglismaa ja Saksamaa toitumisspetsialistidelt ärevaid teateid tulema juba aastaid tagasi. Ometi pole noorte seas meeletu kiirusega vohavale ülekaalulisusele keegi seni suutnud mõistlikku lahendust välja pakkuda. Olukord on seda keerulisem, et üks arenenud ühiskondade tunnuseid on salliv suhtumine paljudesse möödunud sajandil selget taunimist pälvinud ilmingutesse, sh ülekaalulisusesse. Viimast peeti lodevuse, laiskuse ja mõõdutundetu arutu söömise-joomise tagajärjeks, ning kõik nimetatud omadused leidsid taunimist. Nüüd aga võib igaüks olla südamerahus just selline, nagu tahab, ja kellelgi pole õigust pidada teda rumalaks (et teeb liialdamisega oma tervisele halba) või laisaks (sest sõidab auto, mitte jalgrattaga). Kuid eks iluideaali raamidesse ole ajast aega mahtunud vaid üksikud, enamik meist peab leppima oma ebatäiuslikkusega. Ometi laseme end – kes rohkem, kes vähem – mõjutada ühiskonnas käibivatest ilu- ja käitumismallidest. On tõsi, et inimese enesehinnangu tähtsateks koostisosadeks on muu hulgas füüsiline väljanägemine (ilu), kehaline suutlikkus (sooritusvõime/portlikkus) ja tervis. Kõik need kokku annavad aluse pidada või mitte pidada end ka füüsilisest ja seksuaalselt veetlevaks. Kriitiline teismeiga Rahulolematus oma kehaga algab tavaliselt teismeeas, mille piir on aastakümnete jooksul aina allapoole nihkunud: kui varem räägiti 15.–16. eluaastast, siis nüüd on enamik füüsilise ja seksuaalse arenguga seotud teemadest olulised juba 12–13-aastastele. Ettekujutus oma füüsisest (mitte ainult kehakaalust) kui peamisest sootunnuse kandjast kujuneb käsikäes soolise käitumise arenguga. Probleemi aktuaalsusest annab märku see, et teie võsuke hakkab senisest hoolikamalt ja nõudlikumalt riideid valima, meiki ja parfüüme kasutama ning tema suhtlemisse vastassugupoolega lisanduvad flirtimise elemendid. Ka tekib tal soov katsetada oma füüsilise veetluse mõjuvõimu ning nii iseennast kui ka kaaslasi hakatakse tajuma seksuaalobjektidena. See on murdepunkt, kus seni sootute sõprade ringist siirdutakse meeste ja naiste seksuaalsust täis maailma. Üleminekuga kaasneb kriitiline suhtumine enda ja teiste väljanägemisse ning valmisolek teha ükskõik mida, et olla kaunim ja imetletum, vastamaks eelkõige teiste ootustele. Paika pannakse üsna püsivad iluideaalid ja unistuste partnerigi puhul domineerivad välised tunnusjooned. Elurõõmsad paksukesed Paljud välimusega seotud kompleksid, mis ei lase meil end oma nahas hästi tunda, saavad alguse lapsepõlvest. On ka täheldatud, et mehi, kes endaga üldse või vähe rahul on, leidub märkimisväärselt vähem kui naisi. Psühholoogid on kindlad, et oma väljanägemise ja kehakaalu pärast muretsejate tegelikud probleemid asuvad tunduvalt sügavamal, olles enamasti seotud alaväärsuse, depressiivsuse, halva toimetuleku või keeruliste lähedussuhetega. Harvad pole ka juhtumid, kus välimus on probleem mitte inimesele endale, vaid tema partnerile. See on levinud eriti nende puhul, kes peavad ka partneri välist veetlust tema isiksuseomadustest olulisemaks. Rohkem muretsevad oma väljanägemise pärast ja on endaga vähem rahul saledad või saledapoolsed inimesed, mitte ülekaalulised, räägib psühholoogide kogemus. Need inimesed kipuvad olema ka keskmisest virilamad ja egoistlikumad, kuigi võiks eeldada vastupidist. Isiksuseomaduste seoseid füüsisega on uurinud mitmed psühholoogia suunad ning üks neist väidab, et tüsedamad inimesed on rahulikumad, rõõmsameelsemad, neil on parem huumorimeel, nad on soojemad ja tolerantsemad. Kelle jaoks olla ilus? Enamik naiste pingutustest oma väljanägemise nimel on suunatud vastassugupoolele ning just sellest lähtuvalt hindab naine ka oma keha. Psühholoogide meelest otsivad ja naudivad mehed n-ö puhast ilu rohkem kui naised. Kuigi naised arvavad sageli, et meestele meeldivad vaid teatud tüüpi naised, pole see tegelikult nii. Meeste ilutaju iseloomustab hästi üks anekdoot, milles peadpööritavalt armunud mees räägib sõbrale, et kohtas unelmate naist. «Mis värvi juuksed tal ka olid?» küsib sõber. «Ma ei tea ja mis tähtsust sellel on, ma ju ütlen: tal on kõik absoluutselt paigas!» Leppimine oma kehaga algab kusagil pärast kolmekümnendaid, mis siis, et keha ise kunagisest iluideaalist sel ajal aina kaugeneb. See-eest ollakse vaimselt küpsem, elukogenum ja osatakse seada asju õigesti tähtsuse järjekorda. |
