Too
 |
Rekkarooli istus esimene Valgamaa naine (25)
22.04.2007 14:18
Valgamaalane
Nädal tagasi alustas kahekuulist teekonda Valgamaa
esimene naisrekkajuht. Noor naine suundus Euroopat vallutama esimest korda A.
Karuse transpordifirma värvides. |
| |
|
|
Naist kohtab Eestis veoauto roolis harva.
Foto: Sille Annuk |
|
|
|
Veidi alla aasta on 31-aastane väikesekasvuline Helle Lainemaa ehk Maali,
nagu võib lugeda tema nimesildilt kabiini aknaklaasil, suure kaubaautoga Euroopa
vahet kurseerinud, kirjutab Valgamaalane.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Jaanuskin
Ma isiklikult olen kindel, et see naine on kõvem sõidumees(-naine) kui enamus siinsetest ilkujatest....
elmo
andis jumal auto,andis paberid,andku mõistust ka natuke,muidu on nii, et rekkajuht=tatikast bemariju...
|
|
Selle ajaga on Võrumaalt pärit naine läbinud umbes 13 000 kilomeetrit.
Lainemaa tuli Valga firmasse, kuna eelmise töökoha «otsad» viisid teda valdavalt
Põhja-Prantsusmaale ja Pariisi ning Saksamaa keskele Kasselisse, nii marsruut
kui parklad olid ühed ja samad. Tema soovis aga vaheldust.
Eelmise sõiduvahendiga võrreldes on tema käsutusse antud Karuse nime kandev
Mercedese sadulveok suurem.
Varem müüja ja raamatupidajana leiba teeninud Lainemaa viis suurte autode
juurde armastus. Algul rekkajuhi, hiljem ka masinate vastu. Pole harv juhus, kui
paari kohting kusagil Euroopas aset leiab.
Küsimusele, kas noorel naisel seda tööd tehes hirmu pole, tuleb eitav vastus.
Peatudes kusagil tundmatu metsa vahel, tõmbab ta kardinad ette ja võtab
nimesildi eest.
Järgmise küsimuse vastus on aga jaatav – naisjuhtidesse suhtutakse paremini.
Lainemaa on isegi laadimispaigas enne tema saabumist päikest võtnud ametivennast
kiiremini teele saanud. |
|
|
|
|
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
|
|
Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees |
Newsweek saadab turistid Pärnu asemel Parmusse (25)
Maailma suurimaid uudisteajakirju Newsweek prognoosib kliimamuutustele pühendatud erinumbris, et Läänemere-äärsetest aladest kujuneb Lõuna-Euroopa järjest kõrgemale küündivate suvetemperatuuride tõttu uus populaarne kuurortide piirkond, ent saadab ekslikult tulevased turistid Pärnu asemel otsima olematut linna nimega Parmu.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
|
|
|
Foto: Baltcott |
Kodu ja suvila võib panna suveks raha teenima (15)
Kolm aastat tagasi tulid Rootsi eraisikud Eesti turule julge ja siinmail
ebatavalise äriplaaniga, pakkudes eestlastele võimalust panna oma maja, suvila
või korter suvepuhkuste tipp-perioodiks raha teenima. Esialgu kõhklusi ja isegi
teatava umbusuga vastu võetud ettepanek on aga ajapikku inimestele meeldima
hakanud ning kuna huvi kogu Baltikumi regiooni, sh Eesti vastu on jätkuvalt
tõusuteel, ei ole ka klientidest puudus.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
|
|
|
Foto: Andrus Hiiepuu |
Jõeriik Aafrikas – Gambia
«Teie eelnevalt tehtud viisa siin piiripunktis ei kehti ja te peate uue ostma!» – selline oli meie esimene kokkupuude kohalikega Senegali-Gambia piiril. Seisime jahmunult madala laega onnis, valged silmad meie poole välkumas, ja olime hetkeks keeletud.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Karl Eelmaa |
Euroopa ja Aasia kohtumine
Tõsiasi on see, et umbes 4000 krooniga saab end suvisel ajal mõnusasti nädalaks mõnes Türgi kuurordis «lahti pakkida». Sihtkohaks näiteks Antalia, Kemer, Alanya või Marmaris. Kui all inclusive toidust ja alkoholist nädalaga villand ja olete võimelised Türgi külalislahkust veel nädala taluma, on soovitav sõita Istanbuli.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Marin Hoffmann |
Seljakotirännakud on kõrgem kunst (15)
Targad mehed on öelnud, et leida oma tee – see ongi tee õnneni. Ma leian nende jutust kosutust ning soovi otsida seda Oma Teed, läbi tuule ja vihma ning võimalike loikude, millesse astudes enese kaelani mülkast leiad. Filosoofiliselt on tunduvalt raskem viia ennast tasandile, kus lased lahti tsivilisatsiooni kätteõpitud ja mugavaks muudetud tavadest.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
|
|
|
Foto: Mart Reimann |
Nädal vaalade, hüljeste ja jäämägedega Gröönimaal
Eestis on viimastel aastatel hoogsalt populaarsust võitnud süsta- ehk kajakimatkad merel. On vist ikka nii, et mingit ala harrastades tekib varem või hiljem huvi selle juurte vastu. Kuigi kajakki, mis inuiti keeles tähendab jahimeeste paati, kasutati jahipidamiseks kogu Arktikas, peetakse just gröönlasi kõige suuremateks kajakisõidu meistriteks. Seega on paljud tõsised süstamatkahuvilised kogu maailmas ette võtnud nii-öelda palverännaku Gröönimaale.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
|
Kaebusteraamat
Reklaam
|
